Vähem slaide – rohkem sisu

Mäletan oma ülikooliajast pikki loenguid, mis põhinesid sageli slaididel. Need olid tihedalt teksti täis pikitud ja pahatihti luges õppejõud need lihtsalt maha. Pole eriti inspireeriv, mis? Olles nüüdseks ka ise nii õppejõu kui ka koolitaja rolle täitnud, pean tõdema, et slaididest lahti saamine on ülimalt keeruline. Liiatigi on ju neile hea ja julge tugineda. Olen kindel, et nii mõnigi teine koolitaja on sama küsimusega pead murdnud.

Ma ei koolita just sageli, kuna minu põhitöö on strateegiate ja projektide konsulteerimine. Selle raames tuleb aga väga tihti ette mitmesuguste seminaride ja töötubade läbiviimist, sh räägitu põhipunktide üles tähendamist näiteks pabertahvlile. Viimasel ajal olen aga üha tihedamini tabanud end juurdlemast, kas kuidagi oleks neid võimalik teisiti läbi viia, neisse värskust tuua, muuta neid kõigile huvitavamaks ja meeldejäävamaks.

Nende mõtetega leidsin end kandideerimast koolitusele “Graphic Harvesting Trainer Skills Workshop” 21.-24. novembril 2017 Dublinis, Iirimaal. Koolitust rahastas Erasmus+ programm projekti “Trainer Competence Development” raames.  Koolituse peamine sisu seisnes mõtete graafilises edasiandmises. Just täpselt see, mida vajasin! Õppisin seal nii mõndagi ja soovin oma leide jagada.

Ma olen kohutav joonistaja. Ausalt! Oma üllatuseks avastasin aga, et teatud lihtsaid reegleid järgides olen siiski võimeline ka keerukamaid mõtteid edasi andma. Näiteks oli üheks ülesandeks kujutada A0 formaadis tahvlil TEDx kõnede põhisõnumeid. Esimesed videod olid keerulised – vaata pilti, kuula mõtet, saa sellest aru ja seejärel joonista kõige olulisem üles. Iga järgmisega läks aga lihtsamaks. Lisaks avastasin, et illustratsioonid aitavad räägitut paremini meelde jätta. Jagan siinkohal töövihikut, millest peamiste vormide, sümbolite jms juures palju abi oli.

Lisaks niisama joonistamisele õppisin ka paremini mõistma, mida tähendab disaini kasutamine mõtlemises (ingl. k design thinking). Mõiste oli mulle ka varasemast tuttav, kuid enamasti olin seda rakendanud graafilises disainis (nt veebilehed) ja kasutaja teekonna (ingl. k user journey) määratlemisel. Koolitusel tasuks aga mõelda, kuidas uut infot kõige paremini kinnistada. Disain aitab. On olemas mitmeid praktilise suunitlusega raamatuid, mida sirvida tasuks.

Mis sellel kõigel slaididega pistmist on? Leppisin iseendaga kokku mõned põhimõtted, mida koolitusejärgselt rakendada püüan. Esiteks mõtlen edaspidi täpsemalt läbi, kas ja kui palju ma üleüldse slaide vajan. Nii saab (loodetavasti) kirja üksnes kõige olulisem. Teiseks püüan lühemate seminaride puhul “slaidid” käsitsi valmis joonistada, et neile rohkem isikupära anda. MS PowerPoint on äge küll, kuid tahes-tahtmata hakkavad kujundused korduma. Käsitsi joonistatud/kirjutatud ettekande puhul ei juhtu seda mitte kunagi. Kolmandaks harjutan koha peal kirjutatavate tekstide puhuks illustratsioonide kasutamist. Nii on tõenäolisem ka osalejate suurema tähelepanu saavutamine, kuna sellised skeemid on atraktiivsemad. See viimane on ilmselt kõige suurem pähkel – nimelt olen harjunud mõtlema ju sõnades, mitte piltides ja kujundites. Abiks on siinkohal pidev harjutamine – näiteks võib koostada tähestiku järjekorras piltidest koosneva kogumiku teemal “noorsootöö” (A – avatud noortekeskus – vastav pilt jne). Aga alustades algusest – iga flipchart näeb ägedam ja professionaalsem välja, kui see ära raamida 🙂