Kohalikku noorsootööd rikastavad kogemused Türgist

Jõgeva linnavalitsuse noorsootöö peaspetsialist Ülle Ottokar käis märtsi lõpus Türgis õppimas (TicTac koolitusel), kuidas rahvusvahelist noorsootöötajate õpirände projekti kirjutada ja läbi viia. Koolituse üks osa oli ka teiste Euroopa kolleegidega tutvumine ning kontaktide loomine.

Nädal aega kestnud koolituse jooksul tutvuti Erasmus+: Euroopa Noored programmiga, mis toetab noorsootöötajate õpirände projekte. Õpiti kasutama programmi võimalusi pikaajalises kohalikus noorsootöös, arendati teadmisi mitteformaalsest ja kultuuridevahelises õppimisest ning noorteosalusest. Lõpetuseks astuti esimesed sammud rahvusvaheliste noorsootööprojektide elluviimiseks.

Vajadustest lahendused

Koolitusel proovisid osalised praktikas, kuidas tuleb rahvusvahelist projekti kirjutada ja millele on vaja eriti tähelepanu pöörata. “Projekti kirjutamise harjutamiseks ja probleemsete kohtade läbimängimiseks koostasime oma töörühmas projekti, kuhu kuulusid Eestist peale minu Helena Heidemann, lisaks Prantsusmaa, Leedu ja Poola esindajad,” rääkis Ülle Ottokar.

IMG_7848-718x450Projekti idee tuli sellest, et osalejate koduorganisatsioonide nõrgaks küljeks on napp koostöötahe projektide kirjutamisel, noorsootöötajate vähene kogemus ning seni veel täitumata soov teha kogukonnaga tihedamat koostööd. “Seetõttu on noortekeskusel raske pikaajalist ja tõhusat tegevuskava luua,” nentis Ülle. Selle olukorra leevendamiseks otsustasid noorsootöötajad korraldada 2016. aasta suvel seitsmepäevase kursuse.

“Noorsootöötajatele ja vabatahtlikele mõeldud kursusel jagatakse nõuandeid, kuidas kodukohas projektitegevusi läbi viia. Suvekoolile eelneksid noorsootöötajate, vabatahtlike ja linnavalitsuse koosolekud, et teda saada, missugused on kohaliku noortekeskuse vajadused.”

Ülle sõnul on küll tegu harjutusega, ent kontakt tiimiliikmetega on säilinud ning kaalutakse projekti elluviimist. “Kui rahvusvahelist projekti teha, siis on oluline, et partnerid oleksid algusest peale seotud. Ülesanded tuleb võrdselt jaotada, et igaühel oleks võimalus võrdselt panustada.” Näiteks mitmed Lõuna-Euroopa riikidest pärit osalejad avaldasid soovi tulla õpirändega Eesti metsadesse matkama ja ellujäämistarkusi õppima. “Olin Eesti tutvustamiseks kaasa võtnud kohaliku väiketootja toorsnäkke. Nad oli vaimustuses meie looduslähedasest elust. Mis meile tundub igav, see on suurlinnast pärit inimestele põnev,” kinnitas Ülle.

Põhiline on kvaliteet

“Mind on rahvusvaheline koostöö alati huvitanud. Muidu olen noorte omaalgatusega kokku puutunud, kuid selline koolitus aitab leida välispartnereid. Mulle on oluline, et saaksin üle Euroopa sama valdkonna inimestega arutleda ja kogemusi jagada,” rääkis noorsootöötaja.

Koolitusel osalesid 15 Euroopa riigi noorsootöötajad. Nendega suheldes selgus, et igapäevased probleemid on kõikjal suuresti sarnased.

“Võime uhked olla, sest meie noorsootöö on heal tasemel,” märkis Ülle. Rahvusvahelistes projektides on tähtsal kohal mitteformaalne õpe, mida ka meie noortekeskustes ja koolides osaliselt rakendatakse. “Vahvaid asju tehes saab noor tegelda huvitava teemaga, millesse on põimitud kogemuslik õppimine – õpitakse ise läbi proovides. Seda tegime ka koolitusel ning see on Euroopas soositud,” rääkis noorsootöötaja.

Tulemused ei pruugi olla kohe näha, kuid oluline on pikaajaline mõju: õppija oskab esitada endale küsimusi ja neile vastuseid leida. Ülle sõnul on projekte kirjutades tähtis kvaliteet, mitte kvantiteet. Tegevus, mis lõpuks välja paistab, on ainult jäämäe tipp. “Ühe projekti eluiga on üks kuni kaks aastat. Seegi on täiesti normaalne, kui inimene on kahe aasta jooksul seotud ühe projektiga.”

Noorsootöötaja arvates seisneb Jõgeva väärtus selles, et siin on inimesed, kes tegelevad noortega: koolitöötajad, treenerid, noorsootöötajad, noorsoopolitseinikud ja lastekaitse. Igaüks töötab oskuslikult ning omavaheline koostöö toimib. “Tegevustes arvestame noorte soovidega. Mida noored on öelnud, see on meie töö aluseks. Tahe, oskused ja soov on olemas, ka teod,” väljendas Ülle rahulolu.

Allikas: Vooremaa
Autor: Marge Tasur