Menukas seminar ärgitas noori ettevõtlusega alustama

18.-20. augustini peeti Udu talus noorteseminar “Ettevõtlik noor = noor ettevõtja?”, seminar tõi ühe laua taha ettevõtjad, noored ja poliitikud.

Üheskoos otsiti Jõgevamaa noortele lahendusi ja võimalusi ettevõtlusega alustamiseks ning noorte ettevõtlikkuse toetamiseks. Kolmepäevase seminari alguses said maakonna noored omavahel tuttavaks ning lõid sõbraliku keskkonna mõnusaks õppimiseks ning aruteludeks. Seminaril osales pea 50 Jõgevamaa noort. Noorte omavahelisele tutvumisele, enda parimate omaduste avastamiseks, ideede müümiseks, meeskonnaga arvestamiseks ja ettevõtlusega lähemalt tutvumiseks mängiti Game clubi loovjuhi Aleksei Razini eestvedamisel ettevõtlusmängu.

Ligi viis tundi mängimist ei väsitanud kedagi. See andis positiivset energiat ning ärgitas noori mõtlema. Kuuldavasti ei tundunud õhtuks plaanitud filmivaatamine nii põnev kui arutelud meeldivas seltskonnas.

Head asjad sünnivad taas

Idee selle aasta noorteseminariks sündis loomuliku jätkuna mullusest seminarist “Mina maailma tipus!”. Eelmisel aastal oli keskmes osalemine ja kaasamine. Pärast tuli kokkuvõtete ja arutelude käigus selgelt välja, et noored on huvitatud ettevõtlusest.

Noorteseminari korraldaja ning Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootööjuhi Nele Graversoni sõnul on seminari teema oluline nii noorte kui poliitikute jaoks. Poliitikud saavad mõelda, kuidas nad saavad kohalikul tasandil noori toetada ning koos noortega arutada, millised oleksid sobivad muutused. Olgu see siis näiteks abi ruumide leidmisel, võimalusel odavama rendiga kasutusse andmine või juriidiline nõustamine.

“Seminaril läheb hästi, olen positiivselt üllatunud! Näen, et nii noortel kui poliitikutel on tahe kohtuda. Noored on tublid ja julgevad oma arvamust avaldada. Mul on ääretult hea meel, et kohal on palju otsustajaid, keda huvitab mida noored arvavad. Siit saavad kõik osalejad ja korraldajad head energiat ning tahetakse järgmisel aastal tagasi tulla,” rõõmustas Nele. Ettevõtlusseminaril arutlesid noortega Torma vallavanem Triin Pärsim, Jõgeva linnavolikogu esimees Kalmer Lain, Jõgeva abilinnapea Raivo Mei-tus, Jõgeva linnapea Aare Olgo, Jõgeva linnavolikogu liikmed Asso Nettan ja Mihkel Kübar, riigikogu liige Reet Roos, vallavolikogu esimees Rainis Uiga ja vallavolikogu liige Hardi Perk ning Jõgeva vallavanem Enn Kurg.

ettevtõtlik noorPärast seminari kohtuvad korraldajad ja analüüsivad seminari ning noorte tagasisidet. “Loodame tagasisidest leida järgmiseks aastaks hea ja noori huvitava teema,” selgitas Nele.

Praegu suvine seminariformaat töötab. Noortel on huvi ja tahtmist osaleda. “Kui noored küsivad, millal jälle sarnane üritus tuleb, on see parim motivaator,” leidis Graverson. Noorsootöötaja kinnitas, et iga eduka ettevõtmise taga on hea meeskond. Heade kolleegide ja sõpradega on mõnus üritust korraldada. Sel aastal oli Nelel lihtne, meeskonda – Jõgeva valla noorsootöötaja Sirle Schneider, Jõgeva linna noortekeskuse noortejuht Marju Saviauk ja Kuremaa noortekeskuse noorsootöötaja Annika Tuvike – teades, tundes ja usaldades sai jagada ülesanded ning ei pidanud muretsema, et midagi oleks jäänud tegemata.

“Mul on hea meel, et mind ümbritsevad toredad inimesed, kelles on selline vägev sära ja tahe. Olen neile ääretult tänulik.” Korraldajaid on innustanud sisemine põlemine ja soov anda noortele võimalus kaasa rääkida olulistel teemadel. Ei taheta teha lihtsalt tegemise pärast, vaid soovitakse, et see oleks osalejatele arendav ja tegevustel oleks ka reaalsed tulemused.

Noorelt ettevõtjaks

Teisel päeva olid noortele esinemas ettevõtjad. Nelja inimese ettevõtluskogemustest jäid kõlama sarnased soovitused. Noorel peab olema teotahet, tuleb mõelda suurelt, peab alustama noorelt ning tunnistusel ei pea kõik viied olema.

Neli omanäolist, ent edukat ettevõtjat on parim näide erinevatest ettevõtluse võimalustest. Näiteks ettevõtja ja Biohouse asutaja Raido Graverson alustas oma firmaga ilma toetusteta kaks ja pool aastat tagasi. Kuid nüüd juba teatakse firma töö kvaliteeti ning ajalist täpsust ja pakutakse juba ise tööd.

RP Puit juhataja Erik Raua alustas oma ettevõttega EASi ja Töötukassa abiga. Mihkel Kübar jutustas ettevõtlikele noortele aga oma kooliaegsest õpilasfirmast. Sellest, kuidas väikeses koolilehes oli võimalik müüa reklaami ning tegeleda ettevõtmisega kahe kooli ja kodukandi üleselt.

Elu nagu tants

Tantsutahtest ehk pealehakkamisest rääkis noortele riigikogu liige ja ettevõtja Reet Roos, kes alustas oma firmaga juba ülikooli alguses. Hakkaja tudengina otsis Reet võimalusi kooli kõrvalt töötamiseks, sest süüa oli vaja. “Äkitselt tuli valgus mu peale,” meenutas Reet. “Sain ajalehes Den za Dnjom reklaamimüüjana tööd,” jutustas Roos. Töö läks edukalt ja peagi sai neiust reklaamidirektor. Juba kuus kuud hiljem otsustas Reet, et ei tööta teiste heaks ning tegi oma meediaagentuuri. Kolis ühe toa oma kahetoalisest korterist tühjaks. Potilill, diivan ja taburet lauaks ning oligi valmis kliente vastu võtma. Kahe aastaga oli ettevõte kasvanud ning siis tuli korterist välja kolida.

Reeda ettevõte elas läbi 1997. aasta vene kriisi ning majanduslanguse. Lahendusena laieneti Lätti, kus oldi edukad, kuid Leedus tuli leppida pankrotiga. Vigadest õpiti, võlad maksti kinni ning mõisteti, et enne laienemist on vaja turgu tundma õppida. “Olles noor ja vihane, jõuab püstitatud eesmärkideni. Kui on kindel soov teha ettevõte, siis ei takista ei idee puudumine ega olematu raha. Ning kui inimeses on tantsutahet ja ta unistab suurelt, on kõik võimalik,” rääkis Reet Roos.

Noorteseminari korraldas Jõgevamaa gümnaasium ning rahaliselt toetas sihtasutus Archimedes Erasmus + : Euroopa Noored, kust noorteprojekti toetati maksimaalses summas. “Meil on uus kool, seega kujunevad alles uued traditsioonid. Loodetavasti saab noorteseminarist alguse Jõgevamaa gümnaasiumi suvekooli traditsioon. Noored tahavad õppida, suhelda, arendada oma diskuteerimisoskusi ja rääkida kaasa olulistel teemadel, seda näitab selgelt toimunud seminar,” täpsustas Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootööjuht Nele Graverson.

Kuidas saab tänane noor olla ettevõtlik?

*Olla vabatahtlik ja saada kogemusi või minna suvel tööle;
*Osaleda mõne noorteühenduse töös;
*Ennast koolitada ja osaleda üritustel;
*Võtta pakkumised vastu ja korraldada üritusi.

Kohaliku omavalitsuse/riigi ootused noortele
*Pöörduksid tagasi kodukohta;
*Õpiksid reaalaineid;
*Oleksid aktiivsed;
*Uued ideed ja algatused kogukonnas.

Noorte ootused kohalikule omavalitsusele/riigile
*Neid võetaks kuulda ja nende arvamusega arvestataks;
*Hea elukeskkond;
*Haridus;
*Sotsiaalne kindlus;
*Kõigile antakse võimalus;
*Info kättesaadavuse tagamine;
*Toetus projektide ja tugiisikute näol.

Võimalused alustamaks ettevõtlusega Jõgevamaal
*Kasutamata turismipotentsiaal ja meelelahutus
Seda toetab:
*Väike konkurents;
*Hea asukoht, turvaline keskkond;
*Hea IT valmidus;
*Reaalne vajadus.

Praegused vajadused Jõgevamaal
*Vaba aja veetmise võimalused;
*Korralik kaubanduskeskus;
*Piiri pargi ja kultuurikeskuse pargi korrastamine;
*Seiklus- ja skatepark ning mänguväljakud;
*Noortele suunatud töökohad (malevad vms);
*Paremini korraldatud maakonna sisene ühistransport.

KOV saaks toetada noorte ettevõtlikkust ja ettevõtlust
*Võiks korraldada ideekonkursi;
*Avalikud projektikonkursid;
*Kuulata, suhelda, anda nõu, oskus suunata noored õigete spetsialistideni;
*Ruumide üürile andmine odavamalt või nullrendiga;
*Pakkuda juriidilist nõustamist;
*Sarnaste seminaride/koolituste korraldamine.

Allikas: Vooremaa
Autor: Marge Tasur