Narva ja Saaremaa noortekohtumised tegelevad loomapidamis-kultuuriga Eestis

 25.-29 juulil said Kuressaares kokku Saaremaa ja Narva noored seoses Kuressaare Noorte Huvikeskuse ja Mtü VitaTiimi noortekohtumise projektiga „Sinasõbraks loomadega“. Selle käigus otsiti vastuseid loomapidamiskultuuriga seonduvatele küsimustele.

Need viis päeva olid täis naeru, õppimist, suhtlemist ja ka rasket tööd.
Viidi läbi tänavaküsitlus, käidi kasside turvakodus koristamas, arutleti erinevate teemade üle, oldi vabatahtlike abilistena Saaremaa laadal, et koguda raha loomade heaks,  ja räägiti oma ideedest kodutute loomade abistamiseks.

Esimese päeva õhtul oli orienteerumine, et Narva tüdrukutele linna tutvustada. Teisel päeval jõudis kätte kõigi kaua oodatud hetk, kui sai minna kasside turvakodusse. See tekitas väga palju erinevaid emotsioone. Samuti külastasime linnavalitsust, kus võttis meid vastu abilinnapea Mart Mäeker.

Kolmapäeva hommikul käisid Cariina, Angelina ning juhendajad Natalja ja Merlin meie projekti tutvustamas Kadi raadios. Sama päeva õhtupoolikul uurisime erinevate turvakodude olemasolude ja tegevuste kohta, lisaks külastas meid loomaarst. Neljapäeval tutvuti Kuressaare lossiga ja osaleti Rannanoorteka lõpetamise peol.

Viimasel päeval arutati, milliseid kampaaniaid meie teisel kohtumisel Narvas läbi viia. Kui Narva neidude tulekul olid kõik väga vaiksed ja ärevil tuleva nädala eel, siis nende minekul oli kõik teisiti. Meile kõigile jäi koosoldud ajast väheks ja oli kurb neid uuesti bussiga koduteele saata. Kuid sellega meie projekt ei lõppe. Kõigi rõõmuks kohtume jälle sügisesel koolivaheajal, kuid siis sõidame meie Narva. Selle kohtumise ettevalmistused algasid juba järgmisel päeval pärast sõprade lahkumist. Oli väga emotsionaalne nädal.  Kõik osalejad olid väga rahul, sest mitmed eesmärgid said täidetud.

Osalejate mõtteid projektist ja kohtumisest Saaremaal:

Roos Marie Karmel Pšenitšnaja: Ma jäin nädalaga rahule, sest minu 2 põhieesmärki said täidetud: saada uusi tutvusi ja tegeleda kodutute loomade probleemiga. Kõige meeldejäävaim päev oli neljapäev,kui käisime laadal müümas. Mina müüsin õnneloose, sest mul olid juba eelnevad kogemused. Mulle meeldis see ja ma nautisin seda. Minu lemmik osa sellest laagrist oli see, et isegi kui kodukeeled olid saarlastel ja narvakatel erinevad, siis kuidagi me ikkagi leidsime selle ühise suhtluskeele, oli meil siis kas keegi tõlkimas või tuli appi inglise keel. Laagrist sain ma juurde sõpru, julgust ja suurema tahte minna turvakodusse vabatahtlikuks, kuid mis põhiline, me kõik saime aidatud loomakesi nii raha kogumise kui ka koristamisega.

Siiri Kerno:  Arvan, et sellest projektist peaks kuulma ja teadma iga inimene. Mulle meeldib, et tegeletakse turvakodude ja kodutute loomadega. Tahtsin väga turvakodusse minna ning seal me ka käisime. Ootasin narvakaid ning nad tulid ja kõik olid väga toredad!

Viktoria Latkin, Cariina Latkin

Artikkel ilmus Saarte Hääles 04.08.2016