Noorteseminaril oli teemaks teadlik tööturule sisenemine

Augustis toimus Udu talus kolmepäevane noorteseminar “Teadlikult tööturule”. Arutelude käigus otsiti koos võimalusi, kuidas noored saaksid edukalt tööturule siseneda.

Seminari eestvedaja Nele Graversoni sõnul on noorte tööturu teema aktuaalne ning vajab selgitusi ning arutelusid, et sihtgruppi kuulujad oskaksid teha õigeid valikuid. “Meediast on korduvalt läbi käinud mõte, et nii noortel kui tööandjatel on teineteise suhtes suured ootused. Tänavune seminar on eelmise aasta projekti loogiline järg, sest siis oli teemaks noorte ettevõtlikkus ja ettevõtlus. Arutelu vajavad teemad on õigel ajal esile kerkinud,” kinnitas Nele.

Noorteseminaril viidi läbi mitmeid töötubasid. Arutleti teemadel, kas tänane haridussüsteem toetab noori piisavalt, et nad endale sobiva töö leiaksid, kui palju suudab neid selles aidata kool, võimaldades praktiliste kogemuste saamist. Tõstatati küsimus, kas projektides osalemine ja vabatahtlik töö on samuti kogemus ning milliseid võimalusi pakub töövarjuks olemine.

JõgevamaaSeminarist võttis osa üle 30 Jõgevamaa noore. Nele arvates võiks tulevikus mõelda sellelegi, et noorteseminar ületaks maakonna piire, sest meie maakonnas on suvine ettevõtmine oma vajalikkust juba tõestanud. Teist aastat järjest korraldas seminari Jõgevamaa gümnaasium ning rahaliselt toetab Sihtasutuse Archimedes Noorteagentuur programmist Erasmus+: Euroopa Noored.

Korraldusmeeskonnas olid Nelele abiks Jõgeva linna noortekeskuse noortejuht Marju Saviauk, valla noorsootöö vanemspetsialist Monika Maasing ning aktiivsed noored Karolin Küngas ja Kätlin Raudsepp. “Olen tänulik kõigile, kes seminari kordaminekule kaasa aitasid,” kinnitas Nele.

Selgete piiridega töö

“Euroopa Liidus on kuni 30aastaste üks suuremaid probleeme raskused tööturule sisenemisel ja töötus. Kui vanemaealiste peamine probleem on tööturul püsimine ja konkurentsivõime säilitamine, siis noortel tuleb hakkama saada tööturule sisenemisega, kus nende kahjuks räägib vähene kogemus,” rääkis Nele, miks on noortel raske n-ö jalga ukse vahele saada. Seetõttu on oluline, et noored oskaksid tööle kandideerides välja tuua kogemused ja oskused, mida nad on saanud vabatahtlikus töös või koolitustel osaledes.

Seminari esimesel päeval uuriti, kuidas käib praktiline tööle kandideerimine ja milliseid dokumente tuleb selleks täita. “Levinud on arusaam, et noor inimene tahab kohe saada tuhat eurot palka. Loomulikult on erandeid, kuid arutelu põhjal saab öelda, et pigem oodatakse ausat, tööle väärilist palka,” märkis Nele. Lisaks on oluline, et tööülesanded oleksid selgelt piiritletud ja konkreetsed.

Teisel seminaripäeval arutleti, kui suurel määral toetab haridussüsteem tööturule sisenemist ja kogemuste saamist. Ümarlauas tõid noored välja, et pärast kooli lõppu on ainult teoreetiliste teadmistega raske tööle asuda. Aruteludest selgus, et õppurid soovivad tõsiseltvõetavat karjääriõpetust juba põhikoolis. Et kooliõpilasel pole töökogemusi, siis on oluline rääkida, mida positiivset ta saaks tööle kandideerides oma elulookirjelduses välja tuua.

Kuidas kool saab aidata

“Kui nad osalevad projektis või koolitusel, siis on oluline mõelda, mis kasu ta on sellest saanud: mida õppis, uut teada sai ja millised oskused lisandusid,” tõi Nele välja mõned punktid, mida saavad noored CV koostamisel esile tuua. “Noorte soovidest ajendatult tegin gümnaasiumis ettepaneku, et koostöös Rajaleidja keskuse ja töötukassaga võiksime pakkuda Jõgevamaa gümnaasiumi valikkursuste nädalal ka karjääriõpetust. Kursuse sisu sai põhimõtteliselt paika, arvestatud on noorte soovide ja vajadustega. Idee meeldis ja kui kõik hästi läheb, siis sügisel valikkursuste nädalal toimubki karjääriõpe. Intensiivne karjääriõpe toetaks noori suvel tööleminekul ja ka ülikooli kandideerimisel.”

Noore (töö)kogemused

Seminaril jagas oma CV kirjutamise ja tööle kandideerimise kogemusi kevadel Jõgevamaa gümnaasiumi lõpetanud Karolin Küngas. “Teadsin, et tahan suvel tööle minna, ja hakkasin juba märtsis selleks ettevalmistusi tegema, sest siis hakkavad tööpakkumised tulema. Maiks olin kõik avaldused juba esitanud. Ma polnud kunagi CV-d koostanud, hakkasin internetist otsima, kuidas seda kirjutada. Seal aga oli nii palju erinevaid variante,” rääkis tüdruk oma esimestest sammudest tööturule sisenemisel.

Lõpuks otsustas Karolin pöörduda Jõgevamaa Rajaleidja keskusse, kus kandideerimiseks vajalik elulookirjeldus koos endise karjääriinfospetsialisti Ingrid Stammiga valmis kirjutati. Selleks kulus kaks ja pool tundi.

“Ingrid soovitas mul mõelda kõigile tegemistele, mis mul kandideerimisel kasuks tulevad. CV sai väga põhjalik ning erines sellest, mida internetis nägin, sest sealsed näited olid põhiliselt neile, kellel on juba töökogemus olemas. Minul ei olnud aga sellest piisavalt abi. Olen näiteks maasikaid korjanud ja müünud, olnud külapäevade koordinaator, noorteprojekte kirjutanud ja vabatahtlikku tööd teinud,” rääkis Karolin.

Enne töölesaamist tuli Karolinil paljudesse kohtadesse kandideerida. “Mõnelt poolt sain tagasisidet, kuid jäeti ka üldse vastamata,” jagas ta oma kogemusi. Esimesel tööintervjuul sai tüdruk kasuliku õppetunni. Ta sai teada, et kõigepealt tuleb uurida huvi pakkuva töökoha tausta, et vestluse ajal piinlikku olukorda ei satuks, ja kindlasti peab eelnevalt läbi mõlema palgasoovi, et kui sõidukulud maha arvata, siis midagi ka teenib.

Pärast mitut intervjuud ja kaalumist läks Karolin tööle Kurista söögitarre. “Ma olen väga rahul ja õnnelik, et selle koha kasuks otsustasin. Seal on head tingimused ning toredad inimesed,” tunnistas ta. Karolini sõnul rääkis töökoha saamisel tema kasuks see, et tal oli CVs kirjas kindel ajavahemik, millal ta saab suvel töötada, ja just selleks ajaks sinna töötajat vaja oligi.

Noorte ettepanekud edukaks valmistumiseks tööturule sisenemiseks:

• Mitmekülgsed valikained kõikidesse koolidesse

• Kohtumised mitmete ettevõtjatega

• Karjääriõppevõimalus ka 9. klassidele

• Töövarjupäevad, kus saaks ise natuke ametit proovida

• Rohkem võimalusi vabatahtlikuks tööks

• Rohkem võimalusi osaleda projektides

Noorte soovitused tööd otsivatele eakaaslastele:

• Ole ise aktiivne

• Osale projektides

• Tee võimalusel vabatahtlikku tööd

• Võimalusel käi suvel tööl

• Püüa teha kõrgkooli astudes läbimõeldud valik

Autor: Marge Tasur
Allikas: Vooremaa