Projekt toob lapsed ja noored huvikooli

Sügisel oodatakse Pärnu munitsipaalhuvikoolidesse väikeklasside lapsi ja noori, et nemadki saaksid kunstist, muusikast, loodusest ja sportimisest rõõmu tunda.

Septembrist pakutakse võimalust õppida linna huvikoolides Pärnu Kuninga tänava põhikooli lihtsustatud õppekava järgi õppivatele lastele ja Pärnu Vanalinna kooli väikeklasside õpilastele.

Aprillis toimus Pärnus projekti “Huvikoolide kaasamise arenguprogramm” avaseminar, mille käigus arutati, kuidas erivajadusega noori huvikoolidesse tuua.

Projekti eestvedaja on SA Archimedes Euroopa NooredEesti Büroo, kaasatud on neli partnerit Eestis, 16 huviharidusasutuse esindajad ning välispartnerid Islandilt ja Venemaalt.

Pärnus on projekti eestvedajad huvikoolide esindajana Pärnu kunstikooli direktor Kristel Kallau, linnavalitsuse poolt Reine Tapp ning õppenõustamiskeskusest Kersti Kesküla ja Lea Mardik.

Kogemus julgustab

Huviharidust peetakse väga oluliseks arendamaks laste ja noorte loovust, julgust, koostöö- ja probleemilahendusoskust, sotsiaalseid kogemusi jne.

Paraku pole huviringid kõigile noortele kättesaadavad, põhjused võivad olla pere majanduslikud võimalused või elukoht maakonna äärealadel, noorte vähene teadlikkus, motivatsiooni- ja huvipuudus.

Sisukas vabaajategevus ja lapse huvide realiseerimine vähendavad ohtu sattuda tänavale ja seeläbi väheneb riskikäitumise tõenäosus. Huvikooli tegevustes osalemine annab võimaluse neil lastel ja noortel särada viisil, mida üldhariduskool sageli ei paku.

Kallau jutu järgi on Pärnus kogemus tuua huviharidusse riskirühmade lapsi. Nimelt kutsuti eelmisel aastal huviringidesse lapsi, kellel ei lähe ühel või teisel põhjusel koolis hästi ja kes ei olnud siiani leidnud teed huviringidesse.

“Et tagada lapse kohanemine huviringis ja toetada huviringi õpetajat tema töös, pidasime oluliseks kaasata sellesse protsessi sotsiaalpedagoog, kes toob lapse huvikooli, on talle tugiisik ning hoiab sidet huviringi õpetaja ja perega. Huviringi juhendaja tegeleb lapse toetamisega uute oskuste ja teadmiste omandamisel,“ kirjeldas Kristel Kallau tööjaotust.

Käekõrval huvikooli

Veebruaris alanud kaheaastane projekt pöörab erilist tähelepanu neile lastele, kes pole mingite takistuste pärast huvikooli jõudnud: võib-olla tunneb laps end võõras keskkonnas ebakindlalt, võib-olla mõjutavad füüsilised või sotsiaalpsühholoogilised takistused.

“Sellised lapsed ei jõua huviringidesse, kui neid keegi käekõrval ei too,” teab Kallau oma kogemustest.

Et erivajadustega lapsed endale sobiva huviringi leiaksid, panevad linna huvikoolid koostöös laste õpetajatega kokku esialgse valiku jõukohastest ringidest-tegevustest, mis võiksid õpilastes huvi äratada. Sügisest oodatakse lapsi huvikoolidesse ja vajadusel toob õpilased kohale nende klassiõpetaja.

Kallau ütlust mööda on huvikoolides grupi ettenähtud suurus 10–12 inimest, kuid nüüd saab tänu toetusrahale avada väikegrupid neile lastele, kellele suuremas seltskonnas töötamine ei sobi.

Projektiraha eest ostetakse töövahendeid, näiteks plaanib kunstikool hankida neli digijoonistuslauda, muusikakool muretseda Orffi-pedagoogika õppevahendeid.

Koolitused harivad õpetajaid

Projekt katab ka erivajadusega lastega töötavate huvikooli õpetajate palgafondi ja kaalumisel on õpetajate sõidud maakonda, kui mõnes piirkonnas on õppimishimulised lapsed, kuid puudub soovitud huviring.

Peale selle korraldatakse huvikoolide õpetajatele koolitusi, et laste erivajadusi paremini tundma õppida. “Meil on olnud nii Aspergeri sündroomi kui autistlike joontega lapsi ja mõnes situatsioonis oleme tõesti nõutud olnud: me ei tea, kuidas selliste lastega käituda,” rääkis Kallau.

Projekti rahastatakse Euroopa majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi “Riskilapsed ja -noored” avatud taotlusvoorust “Noorte- ja noorsootööorganisatsioonide võime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud”.

Programm on osa haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) üldisest strateegilisest tegevusest, mis on mõeldud laste ja noorte heaolu parandamiseks, formaalharidussüsteemi ja noorsootöö mitmekesistamiseks ning ennetustööks.

Koostöös HTMiga viib programmi ellu Eesti noorsootöö keskus, programmi partnerid on justiitsministeerium, sotsiaalministeerium ning Norra kohalike ja regionaalsete omavalitsuste liit.

Allikas: Pärnu Postimees
Autor: Karin Klaus