Hobid viivad elukutseni

Viivika Nagel
Karin Siig,
Rõuge põhikooli õpetaja

Möödunud aastal osales grupp Rõuge kooli õpilasi koos õpetaja Karin Siiguga Tapal SA Archimedese noortekohtumiste projektide algkoolitusel „Idee 45“, kust saadi kasulikke teadmisi projektide kirjutamisest ning alustati kohe ka projektitaotluse koostamist toetuse saamiseks. Projekti ideed polnud vaja pastakast välja imeda, sest noortel oli tõsine huvi saada rohkem teada inimestest, kelle hobid on kasvanud nende elukutseteks või vähemalt pakuvad mingil määral äraelamist. Sündis projekt „Hobid viivad elukutseni“. Sealsamas koolitusel tutvuti Loksa kooli vanema astme õpilastega, kellega saavutati kohe väga hea klapp ning saadi kontakt sealse kooli nooremate klasside õpilastega, kellega koos projekt ellu viidi. Toimus kaks kohtumist: kõigepealt käisid Loksa noored aprillikuus Rõuges ja veetsid siin neli päeva huvitavate inimeste ja ametitega tutvudes ning seejärel viis projekt kümme Rõuge noort maikuus neljaks päevaks Loksale, kus tutvuti sealsete ettevõtlike inimestega. Rõuges käidi koos vaatamas siinse golfiklubi tegemisi, Saarsilla talukohvikut ja kelgukoeri, tutvuti fotograafi ja kirjaniku Grethe Rõõmuga, külastati Pähni looduskeskuse loodusvahti Taavi Tatsit. Veel käidi jahimaja juures vibulaskmist harjutamas ning tutvuti fitnessi treenerite Terje ja Sandra Rajuga. Kõigilt neilt kuuldi lugusid päris elust ja saadi teada, kui palju tööd on tarvis teha, et jõuda oma hobidega piisava tasemeni, et oleks, mida teistele pakkuda. Sama kogeti ka Loksal käies, aga hoopis teistsuguste elualade esindajatega: seal külastati näiteks kuulsat skulptorit Seaküla Simsonit, prooviti viltimist ja tutvuti kurnimängu ning klaasikunstiga, käidi Viinistu kunstimuuseumis ja kohtuti hiphopi treeneriga. Loksal tegeles noortega giid, kes tegeleb giidinduse kui hobiga geograafiaõpetajana töötamise kõrvalt. Õpetaja Karin ütleb, et temale avaldas kõige sügavamat muljet proua, kes tegeles viltimisega. Tegu oli endise algklasside õpetajaga, kes pidi töölt tervislikel põhjustel 53-aastasena lahkuma ning koju jäädes võttis end kokku ja hakkas tegelema märgviltimisega, mis pole füüsiliselt üldse mitte lihtne töö. Kui algus oli raske ja tööd ei tahtnud kuidagi õnnestuda, siis pärast kolme aastat õppimist Moskvas ja Peterburis on temast saanud vägagi edukas moekunstnik ja disainer. Loksalt tagasi sõites põigati veel läbi ka Järva-Jaanis asuvast vanatehnika varjupaigast, mis oli projektis planeeritud kohtumistele vägagi sobiv täiendus, sest ka see on sündinud kellegi hobist. Kokku nähti projektis 21 erinevate elukutsete esindajat, kes on oma hobid enda jaoks tööle pannud. Noortele jäi meelde, et paljud neist ei olnud üldse seotud koolis õpitud erialadega ning need inimesed olid valmis üha juurde ja juurde õppima, et jõuda lõpuks oma hobide harrastamisel piisava tasemeni. Küsin noortelt, mis neile endile kõige sügavamat muljet avaldas. Nimetatakse kelgukoeri ja näiteks kurnimängu, mida vedas eest 83-aastane vanahärra, ning vanatehnika varjupaika. Veel tuuakse välja Seaküla Simson kui äärmiselt värvikas ja inspireeriv tegelane. Kas projekt noorte tulevikuplaanidele ka otsest mõju avaldas, on praegu veel raske öelda, kuid kahtlemata oli see silmaringi avardav ja andis teadmise, et kui midagi väga armastada ja sellega töötada, siis on võimalik end ka hobiga tegeledes ära elatada. Üks noortekohtumiste projektide eesmärke on eesti ja vene keelt rääkivate õpilaste omavaheline suhtlemine ja üksteiselt õppimine ning keeleoskuste täiendamine. Lapsed tunnistavad, et on päris raske vene keeles suhelda, niisiis tuli palju loota õpetajatele ja juhendajatele. Noored ütlevad, et sellistes projektides osalemine on väga huvitav ja hariv. Kui kooliaasta jooksul võiks osalemise põhjuseks tuua selle, et saab mõneks päevaks koolist ära, siis tegelikult pole see mingi põhjendus. Ka suvel ja koolivaheaegadel on tore tutvusi luua ja uusi paiku avastada, kodus olles selliseid kogemusi ei saa. Õpetaja Karinit motiveerib projekte kirjutama ja väljaspool koolitööd noortega mässama see, et talle lihtsalt meeldib. Seda tunnet ei saa kuidagi seletada ja põhjendada, aga noortega on tore! Järgmisena viidi sel suvel ellu veel keskkonnateemaline projekt, „Loodus meie ümber“, mis viidi läbi koos Tallinna Ehte Humanitaargümnaasiumiga. Suve alguses käidi esimesel projektikohtumisel Tallinnas, juuli lõpus ja augusti alguses toimus teine kohtumine Rõuges Viitina mõisamajas. Looduse ja looduskaitse teemadel toimusid õpitoad ja õppematkad Pähni looduskeskusesse, Rõugesse ja Viitinasse, külastatud sai ka Aluksne linna Lätis. Rõuge noor Brigitta Kostabi ütleb viimase projekti kohta nii: „Noortekohtumise projekt oli väga lõbus. Ma sain seal endale palju uusi teadmisi. Me käisime erinevates kohtades ja ka meil käisid erinevad inimesed külas. Ma osaleksin kindlasti kunagi veel, sest need on väga lõbusad ja lahedad.“ Järgmiste projektideni!

Artikkel ilmus esmakordselt Haanja ja Rõuge valla ühislehes, suvel 2017