Change Maker Story #3

Viimane osa minu loost keskendub dialoogile erinevate osapooltega. Neljapäeval kohtusime kahe parlamendi liikmega: Svetoslav Malinovi ja Milan Zveriga. Kui teile need nimed mitte midagi ei ütle, siis pole hullu, 751 parlamendi liiget teada ongi väga raske ülesanne. Eelmisel päeval valmistusime gruppides vestlama erinevatel teemadel, alates demokraatiast ja keskkonnast ning lõpetades noorsootöötajate koolituste ja mitte-formaalse õppega. Jagasime enda lugusid ja ettepanekuid MEP’idega (ehk Member of the European Parliament) 

Ma arvan, et meile kõigile oli suurim õppetund see, et kuigi üks liikmetest oli kultuuri ja hariduse komisjonis ning töötas Erasmus+ programmiga, siis tegelikult on nad reaalsest igapäevasest noorsootööst kauged. See omakorda näitab enam nende inimeste olulisust, kes enda igapäevases töös kõik selleks teevad, et noorsootöö arenekes ja edeneks.

Peale MEP’dega kohtumist toimus konverentsi “Shape it, move it, be it” raames meiega koos celebratory event ehk väike ühine tähistamine. Rääkisid Martine Reicherts, kes vasutab EL-i poliitikate eest hariduses ja kultuuris, Howard Williamson, kes on Euroopa noortepoliitika professor Walesis ning muidu meie seast 4 change makerit, kelle me ise välja valisime. Ja vahepeal pidasime väikse tantsu ka maha…

Peale ühist tänamist, kallistamist ja viimaste kogemuste jagamist kohtusime veel reedel viimaseks refleksiooniks. Unistasime korra veel sellisest Euroopast, nagu meie seda tahaks – vaba, tolerantne, aktsepteeriv, keskkonnale sõbralik, ettevõtlik, noorsootööd tunnustav ja arendav… ja vaikselt lootsime, et ehk see ühel hetkel on läbi meie reaalsus.

Mis oli selle nädala kõige suurem õppetund? Et EL on meeletult suur. See on nagu Lasnamäe kõige kõrgem ja tihedamalt asustatud elumaja, kus iga korter toodab vaikselt elektrit selleks, et pirnid ikka põleks. See on tohutult hoomamatu.. ja samas oli tore tunda, et olen mutter, kes midagi saab mõjutada. Ja tegelikut olengi. Kõlab ehk naiivselt aga ma olen täiesti veendunud, et me kõik saame kuidagi mõjutada läbi end ümbritsevate inimeste enda kodukohti, koduriike ja juba edasi ELi. Me ei saa panna teisi mõtlema enda moodi aga me saame võidelda selle eest millesse me usume. Seda õppisin ma kõikidelt 33 inimeselt ja nende lugudest. Võib-olla oli hoopis see minu kõige suurem õppetund.

Aitäh, et olite minuga. Minu lugu on järele vaadatav siin: https://ec.europa.eu/avservices/video/player.cfm?sitelang=en&ref=I137312