Eesti, Itaalia ja Prantsusmaa noored Paides õnne valemit otsimas

Edukaid, inspireerivaid ning meeldejäävaid Erasmus+ projekte toimub igal aastal üle Eesti kümneid ja kümneid. Järgnevatel nädalatel jagame Noorteagentuuri kodulehel viimase kahe aasta silmapaistvaid projektilugusid.

Seekordne lugu viib meid kolme aasta tagusesse Paidesse ning otsima õnne valemit.

 

2014. aasta suvel, 27. juunist 5. juulini toimus Paides projekt „Secret of hapiness is freedom“, mille teemadeks oli kultuuridevaheline dialoog, eelarvamustest ja stereotüüpidest üle saamine, kultuuriline mitmekesisus, konfliktide lahendamine ja ennetamine ning kodanikuaktiivsuse arendamine. 

Projekti Eestipoolseks korraldajaks oli Paide Avatud Noortekeskus, projekti kaasatud partnerid olid Centre Des Sureaux Prantsusmaalt ning Cooperativa  Sociale A.E.P.E.R. Itaaliast

Projekti sihtrühmaks olid 15-aastased ja vanemad noored Eestist, Itaaliast ja Prantsusmaalt. „Vanusegrupp algas alates 15, kuna teema oli keeruline ning nõudis ka mõningaid teadmisi ühiskonnas toimuvast. Kandideerinud noored esitasid  motivatsioonikirja, kus kirjeldasid miks teema nende jaoks oluline on ja neid huvitab,“ kirjeldab projektis osalenud nooriprojekti üks eesvedajaid Margit Udam.

Kaudsed projektist kasusaajad olid  ka teised Paide linna elanikud ja noored, kuna noored koostasid unistuste riigi manifesti, mis loeti ette Paide pargis ja millest said inspiratsiooni, teadmisi, nõuandeid ka teised elanikud. Lisaks paranesid noorte teadmised ja teadlikkus vabast ja iseseisvast riigist, mida kõik noored endaga senini kaasas kannavad ning edasi annavad. Noored panustavad ühiskonda ja tõstavad teadlikkust vabast ühiskonnast ka teiste noorte/kodanike seas. Samuti kannavad noored edasi teadmisi kultuurist, ajaloost, ühiskonnast.

Rääkides projektitegevuste kajastamisest kirjeldab Margit Udam: „Erinevate tegevuste tutvustamiseks kasutati samuti kohalikku meediat, reklaami, raadiosaateid ning noored kutsusid linnaelanike osalema tegevustes, mis olid avalikud.“

Projekti eesmärgiks oli õpetada ajalugu läbi mitte-formaalse õppe ja panna noori tänulikkusega suhtuma valitsevasse vabasse riigikorda. „Soovisime näidata noortele, et vabadust ei saa võtta iseenesest mõistetavalt. Soovisime, et noored mõistaksid, kui  hea on elada  vabas riigis, kus saab ennast vabalt teostada kartmata piiranguid.  Samuti soovisime noored panna olukorda, kus nad tunnetaksid, kuidas pidid meie esivanemad pingutama vabaduse ja demokraatia pärast, mida nende põlvkond võtab iseenesestmõistetavalt,“ räägib Udam projekti eesmärkidest.

Projekti käigus käsitleti osalevate riikide (Eesti, Itaalia, Prantsusmaa) ajalugu, olnud sõdasid, riigkorda, valitsenud riigikordi, vabaduse eest võitlemisi, esivanemate elu, pingutusi ja kogemusi sõjaajal. Projekti teemaks oli vaba riiklus ja selle saavutamine ning tunnustamine;  erinevate riikide ühiskonna tundmine. Tegevused olid suunatud oma riikluse saavutamisele ja säilitamisele; riigikordade tundma õppimisele, ajaloo tundmaõppimisele; esivanemate elu tunnetamisele.

Eesmärgid said täidetud, kuna noored pidid läbi töötlema oma ajaloo, analüüsima teed vabaduseni, samas mõneti läbi elama oma esivanemate kogemusi kas siis videode, tekstide või lugude põhjal.  Pärast metsalaagrit hindasid noored ka igapäevaseid asju, mis tundusid neile tavalised – nagu voodi, pesemisvõimalused, hea söök, uni, kodu.

„Projekti kajastati läbi pressiteadete, artiklite, mida noored ise koostasid. Jagasime kogemusi meedias läbi Facebooki, kohaliku raadio, Järva Teataja, Järvamaa Infoportaali, Paide Linnalehe. „Unistuste riigi“ ettekandmine toimus avalikus pargis Paide Lembitu pargis, kus linnarahvas sai tutvuda nii noorte poolt koostatud manifestiga kui projekti tegevustega üldiselt. Kohal oli ka kohalik meedia, kes projekti kajastas. Tehti ka videosid näiteks kultuuriõhtutest, paroodiavideo „ellujäämismatka“ kohta, mis on ikka veel avalikult üleval ja mida projekti ajal ja lõppedes lisaks  noortevahetusel tutvustamise ka Facebook´is jagati,“ meenutab Udam.

Projekti mõjust rääkides vastab korraldaja järgmist: „Kõige rohkem mõjutas projekt osalejaid ellujäämismatk, kuna nad said väga elulähedase ja reaalse kogemuse. Matk, mis andis neile tunnetuse elust ilma sooja toidu, mugava voodikoha,  dushi ja WC-ta ja muude mugavusteta. See pani neid hindama oma igapäevaseid mugavusi, millele igapäevaselt ei mõelda ning ka esivanemate läbielamisi, millele varem üldse ei mõeldud. Matka läbiviijad kirjeldasid väga huvitavalt eestlaste ajalugu, kannatusi ja jõudmist vaba riigini. Noored oskavad rohkem hinnata ka oma vabadust, kuna töötasid läbi minevikukogemusi, võitlemist vabaduseni. Noored ei võta enam vabadust iseenesestmõistetavalt, vaid saavad aru, et meie, eestlased, oleme vabad olnud  vaid väikest aega.

Antud projekti takistusena näevad korraldajad mõneti toimumisaega – suve, kuna paljud linnaelanikud olid suvel eemal ja seetõttu ei jõudnud võib-olla projekti tegevused kõigini. Kohati ei saanud noored väljendada ennast nii nagu tahtsid, sest teema oli keeruline, aga võõrkeeles emotsionaalsetest teemadest või spetsiifilisi väljendeid kasutada on raske. Saadi väga hästi hakkama, aga pole selge see, kas erinevad rahvused said üksteisest ka emotsionaalsel tasemel täpselt samamoodi aru.

Rääkides eduteguritest, meenutab korraldaja: “Meie projekti õnnestumisele aitas kaasa kindlasti põnev teema, mis noortele meeldis ja kus nad said grupitööna kirja panna oma unistuste riigi, kus polnud õigeid ega valesid vastuseid. Ajalugu oli noorte jaoks huvitav ning kui seda tehti veel läbi mängude, arutluste, praktiliste tööde, siis said noored sellest paremini aru ja mõistsid teemat paremini.  Simisalu matk oli küll ekstreemne, kuid kõik osalenud noored saavad ikka veel aru, kui olulised on mugavused, millele varem tähelepanu ei pööratud ja mida võeti loogiliselt ja iseenesestmõistetavalt.  Matk mõjus hästi, kuna lihtsalt teooriale toodi kõrvale reaalsed kogemused. Samuti aitas kaasa aktiivne noortegrupp, kes kõik olid teemast huvitatud ja seetõttu edenes koostöö erinevat rahvuste noorte vahel hästi ja edukalt.“

Samade organisatsioonidega korraldati ka suvel 2016 noortevahetus „Act, speak, repeat“