Jäta navigatsioon vahele

Teksti suurus

Kontrastsus

×

Esimene sõna, mis ma eesti keeles ära õppisin, oli „tere”

Tallinna Kullerkupu lasteaias on septembrist alates vabatahtlikuna ametis 26-aastane Malela Idjabe Makuale, kelle esivanemad on pärit Aafrikast. Lasteaia direktori Klaire Jaanuse sõnul oli tema tuleku suhtes alguses ka eelarvamusi, kuid päikselise loomuga noormees võitis lühikese ajaga kõikide poolehoiu.

Malela tuli Eestisse vabatahtlikuks Hispaaniast Madridist. Ta räägib, et õppis ülikoolis viis aastat õigusteadust ja kuigi teha jäi veel ainult lõputöö, otsustas õpingud katkestada. „Töötasin lühikest aega juristina ja sain aru, et see eriala ei sobi mulle. Hakkasin otsima võimalust minna mõneks ajaks tööle välismaale,” jutustab Malela. „Eestist ei teadnud ma sel ajal midagi, aga pärast seda, kui juhtusin nägema telesaadet, kus üks Hispaania neiu jagas oma muljeid vabatahtliku tööst Tallinnas, otsustasin tulla. Väike mõju oli sellelgi, et Eesti Vabariigil ja minul on sünnipäev ühel ja samal päeval.”

Esivanemate kodu on Aafrikas

Võib kõlada uskumatult, kuid suurema osa ajast vestleme Malelaga eesti keeles, vaid aeg-ajalt läheb ta üle inglise keelele. „Ma ei räägi palju, aga saan aru,” ütleb ta lõbusalt, ning lisab, et esimene sõna, mille ta eesti keeles ära õppis, oli „tere”. Küsimusele, kuidas ta keele nii kiiresti suhu sai, vastab noormees, et koolis olidki tema lemmikained keeled ning Eestisse jõudes asus ta kohe keelt õppima ning kuuldud lauseid ja väljendeid märkmikusse üles kirjutama. Kaasa aitas kolm kuud keelekursusi, mis on saatva organisatsiooni poolt kõigile vabatahtlikele ette nähtud, ja mõistagi see, et ta eesti keelt iga päev lastega kõneleb.

Malela esivanemad on pärit Kesk-Aafrikast Ekvatoriaal-Guineast, kus on tema vanavanemate kodu ja elab ka üks õdedest. Malela ja tema õed on sündinud, kasvanud ja koolis käinud Hispaanias, kuhu nende ema ja isa 30 aastat tagasi elama asusid. Pere kodune keel ongi hispaania keel.

„Mul on kolm õde,” jutustab Malela. Neist vanim on 28-aastane, tema elabki Aafrikas ja töötab televisioonis. Nooremad õed on 22 ja 19. Üks neist töötab praegu vabatahtlikuna Itaalias, teine on üliõpilane ja elab Madridis.” Malela loeb oma pere hulka ka tädid, onud ja nende lapsed, keda on kokku umbes 20 ja kellega ta Eestis Skype’i kaudu tihedalt suhtleb.

MalelaTallinna Kullerkupu lasteaia vabatahtlik Malela Idjabe Makuale jõudis Muumide rühma lastega teha aasta jooksul palju põnevat. Ta sai lastega suurepärase klapi ja nad kiindusid temasse väga. Foto: Tallinna Kullerkupu lasteaed

Hispaania keele tunnid ja korvpall

Lastega on Malela enda sõnul alati sobinud. Kullerkupu lasteaias Muumide rühmas on tema hoole all 24 viieaastast last: üheksa poissi ja 15 tüdrukut.

Rühmaõpetajad Liis Eensalu ja Silja Parts räägivad, et ühe tegevuse nädalas viis Malela läbi ise, muidu aga aitas teha kõike, mida parajasti vaja: sättis lapsi õueminekuks riidesse, mängis nendega ja luges eestikeelsest raamatust isegi unejutte ette. Paljud teemad olid Muumide rühmas sel aastal seotud Hispaaniaga, lapsed kuulsid selle riigi kohta palju huvitavat ning said võrrelda elu Hispaanias ja Eestis.

Malela viis tegevusi läbi ka kõigis teistes rühmades – näiteks tegi keeletunde ja õpetas lastele hispaaniakeelseid sõnu ja väljendeid. Tänu talle oskavad nüüd kõik Kullekupu lasteaia lapsed hispaania keeles ühest viieni lugeda, Muumide rühma lapsed lausa kümneni. Ilusate ilmadega ollakse muidugi rohkem õues. Et 1.96 cm pikkuse noormehe lemmikmängud lapsena olid jalgpall ja korvpall ning Madridis elades kuulus ta ka kohalikku korvpallimeeskonda ja tegutses korvpallitreenerina, tahavad kõik poisid mõistagi temaga palli mängida. Kõigile on hästi meelde jäänud Hispaania õhtu, kus Malela valmistas hispaaniapäraseid toite ja õpetas vahvaid mänge. Tore ettevõtmine oli ka raadiosaadete tegemine. „Malela arvas, et lapsed ei saa ehk päeva jooksul piisavalt tähelepanu, kutsus nad paari-kolme kaupa enda juurde ja palus rääkida, kuidas neile lasteaias meeldib, mis on nende huvid ja lemmik­asjad,” meenutab õpetaja Liis. „Ta tegi neid saateid kokku kaheksa, kõik eesti keeles.” Õpetajate sõnul oli Malela laste seas nii populaarne, et ta võeti igal hommikul vastu rõõmuhõisetega: „Malela tuli! Malela tuli!”

Eesti ilus loodus ja tore talv

Malela ütleb, et Eesti jättis talle hea mulje esimesest hetkest, kui ta lennujaamas lennukilt maha tuli. „Mulle meeldib, et siin on isegi linnades palju puid ja loodust, Madridis see nii pole.” Malela elab koos kuue vabatahtlikuga ühes suures Lasnamäe korteris, kust ta sõidab vabadel hetkedel tihti Piritale merd vaatama. Eesti ja Hispaania elulaadis noormees suurt erinevust ei näe, küll aga on tema arvates erinevad inimesed. „Hispaanias on inimesed avatumad, naeravad ja kallistavad rohkem. Väga erinev on muidugi ilm. Talvel on siin tõesti külm, aga veel raskem oli harjuda sellega, et valget aega on vaid mõni tund päevas.” Samas tunnistab Malela, et talv talle meeldis. Esimest korda elus sai ta Eestis suusatada, uisutada, kelgutada, tegi lastega koos lumememme ja proovis ära saunast tulles jääauku hüppamise. „Minu sünnipäeval, 24. veebruaril läksime sõpradega metsa ja olime seal terve päeva. Lund oli palju ja see oli väga ilus. Tegime lõket, küpsetasime vorste,” jutustab Malela. Lapsed joonistasid talle kaarte ja tegid tordi, kolleegid kinkisid puidust käekella, mis on ilus mälestus Eestist ja meeldib talle väga.

Malela tööaeg lasteaias kestab enamasti lõunani ning vaba aega on ta sisustanud korvpalli mängides. Ta käis trennis lausa viis korda nädalas, kahes meeskonnas, Koplis ja Ülemiste linnaosas. Üsna palju on tal õnnestunud selle aja jooksul ka reisida. Ta on käinud Tartus, Rakveres, Tapal, Viljandis, Saaremaal, Hiiumaal, samuti Lätis, Leedus, Rootsis ja Taanis, kus on vabatahtlikuks tema hispaanlannast tüdruksõber. Malela selgitab lõbusalt, et kuna nad ei suutnud omavahel kokku leppida, läks kumbki vabatahtlikuks eri riiki. Pruut käis tal Tallinnas külas kohe oktoobris, siin on käinud ka sõbrad ja sugulased. Sõpru on Malelal Eestis palju, peamiselt teiste vabatahtlike hulgas, eestlastest sõpru on vaid kaks. „Eestlased on kinnised, nad ei võta sind kergesti omaks,” lasub Malela.

Empaatiavõime ja õpetajageen

Kullerkupu lasteaia õppealajuhataja Karin Pero sõnul on Malela nende lasteaia esimene vabatahtlik. „Paljud lasteaiad on endale vabatahtlikke kutsunud juba aastaid. Ühel hetkel hakkasime samuti mõtlema, et tore, kui lapsed saaksid suhelda ka kellegagi teisest riigist ja rahvusest, et nende maailmapilt oleks avaram. Kandidaatide seast valiku tegemise jätsime rühma õpetajatele. Kuigi oli võimalik valida ka pedagoogilise haridusega tütarlaps, otsustasid nemad põnevama ja eksootilisema kandidaadi kasuks. Õpetajad tahtsid endale rühma appi just noormeest, sest rühmas on elavaloomulisi poisse, kellega on vaja rohkem tegelda. Valisime vabatahtliku välja eelmise aasta aprillis, kui pagulasteema ei olnud veel aktuaalne. Sügisel hakkasime pisut muretsema, kuidas ta Eestis vastu võetakse, aga kõik on läinud hästi.”

Õpetajad Liis ja Silja on oma abilisega väga rahul. See, kuidas Malela lastega hakkama saab, on nende arvates lausa imetlusväärne. „Ta tuleb igal hommikul nägu naerul rõõmsa tujuga tööle, on äärmiselt abivalmis ning märkab ise, keda on vaja toetada või aidata,” räägib Liis. „Ta on väga empaatiline ning oskab konflikte juba eos ennetada. Lastega on tal suurepärane klapp, õpetajageen on temas täiesti olemas,” lisab Silja. „Lapsed hoiavad teda väga. Ka lapsevanemate suhtumine on olnud soe. Päris kindlasti on ta meid kõiki muutnud,” täiendab omalt poolt direktor.

2. juunil toimus Kullerkupu lasteaias neljandat aastat järjest heategevusüritus „Rõõmuga suvesse”, kus lapsed esinesid kontserdiga ja vanemad said peokava ostes annetada raha lasteaia õueatraktsiooni väljaostmiseks. Rahvast tuli kokku palju ja vajalik summa saadi kokku.

Direktor Klaire Jaanus räägib, et seekordne pidu oli seotud rahvustega. Kõik neli rühma käsitlesid õppeaasta jooksul üht riiki ja rahvust, kellega rühma lapsed on kokku puutunud. Muumide rühm valis mõistagi Hispaania, kus elab Malela. Ülejäänud kolm riiki olid Läti, Venemaa, Itaalia – nimelt on ühes rühmas läti perest, teises vene perest laps ning kolmandas rühmas on ühe lapse isa itaallane. Liikumisõpetaja abiga oli iga rühm selgeks õppinud selle maa tantsu, lapsevanemad valmistasid tutvustatava maa toite. Näiteks itaallasest isa tegi ise pitsat, Venemaad esindav rühm aga pakkus sibula- ja pekipirukaid ning hapukurki. Iga rühm valmistas küpsisetordi, Muumide rühma lapsed tegid tordi nii, nagu on kombeks Hispaanias, kus küpsiste vahele pannakse sulatatud šokolaadi. Tordid kaunistati iga riigi lipuvärvides kommide, marjade või puuviljadega.

Sellel nädalavahetusel toimub Kullerkupu lasteaia töötajate traditsiooniline õppeaasta lõpuüritus. Tänavu minnakse ühiselt Vormsi saarele, teistega koos ka Malela.

Enne jaanipäeva sõidab noormees tagasi koju Hispaaniasse. Kahju on lahkuda nii lasteaiaperel kui ka Malelal endal. Ta kinnitab, et veetis Eestis äärmiselt toreda aasta, ning lubab sügisel uuesti ülikooli astuda, et õppida algklassiõpetajaks.

Kullerkupu lasteaia järgmise aasta vabatahtlik on juba välja valitud, ütleb õppealajuhataja Karin Pero. „Meile tuleb Slovakkiast noormees, kes on õppinud lasteaiaõpetajaks ja töötabki sellel erialal. Et tuleb noormees, oli õpetajate valik. Kuna lasteaiaõpetajad on valdavalt naised, tahaksime, et lastel oleks natuke vaheldust.”

Autor: Tiina Vapper
Allikas: Õpetajate leht