Vabatahtlikuks olemine on elumuutev kogemus

Möödunud kuul tervitasime Keila Noortekeskuses juba viiendat vabatahtlikku – Sloveeniast pärit Markot. Marko saabus Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse koordineeritud projekti „Catch The Spark“ raames, mis tõi erinevatesse noortekeskustesse veel 6 välisvabatahtlikku erinevatest riikidest.

Mis on siiani olnud sinu jaoks suurim üllatus Eestis? Milline on Eesti võrreldes Sloveeniaga?

See polnud suur üllatus, et eestlased ei ole nii avatud, kui olen harjunud, kuna Eesti on ikkagi külm põhjamaine riik. Kuna ma ei räägi veel ka eesti keelt, on keeruline leida inimesi, kellega vaba aega veeta. Ma ei tunne väga hästi geograafiat ega vaadanud ka kaarti, enne kui siia tulin. Nii ei osanud ma arvatagi, et teil pole üldse mägesid, aga ma armastan väga mägedes matkata. Samas avalik transport on Eestis mugavam ja odavam kui meil. Poodides pole ma värskelt küpsetatud saia veel avastanud, enamasti on vaid pakitud saiad.

Oled nüüdseks Eestis olnud juba üle kuu, kuidas end tunned?

Tunnen end hästi! Ma harjun vaikselt siinse eluga. Mõnikord on mul igav, sest mul pole siin veel eriti sõpru, kuid tasapisi neid ikka koguneb. Kuna see pole mul esimene kord välismaal elada, siis ma ei kurda – küll ma harjun. Ainuke asi, millega raske harjuda, on see, et kui loon inimesega silmsideme, siis ei teretata ega naeratata… ei tehta midagi! See on minu jaoks väga keeruline. Raske on harjuda ka Eesti ilmaga – sageli sajab vihma ja ilm on väga muutlik.

Miks otsustasid Euroopa vabatahtliku teenistuses osaleda? Ja miks just Eestis?

Ma otsustasin vabatahtlikuks hakata sõbra soovitusel, kuna tema arvates on see hea ja elu muutev kogemus. Mulle meeldib, kui mu elus toimub areng ning teise riiki vabatahtlikuks sõita annab selleks hea võimaluse. Olen siin olnud kuu aega ning ei kahetse seda absoluutselt, olen selle võimaluse eest väga tänulik. Otsustasin tulla Eestisse, sest ma pole siin Euroopa osas pikemalt viibinud ning tahtsin kogeda elu külmas ja pimedas. Samuti soovisin töötada noortekeskuses, et mõista, kas see on midagi, mida soovin ka edaspidi teha.

Kuidas veedad oma vaba aega, kas sul on hobisid?

Mulle meeldib süüa teha, raamatuid lugeda ning joonistada. Ma armastan tantsida, kuid minu jaoks ei ole see selline tegevus, mida teha üksi, nii et kui ma üksi olen, siis ma ka ei tantsi. Ma armastan samuti metsas jalutada, puude otsa ronida, elu avastada ja selle üle kellegagi süvitsi arutada.

Millised on sinu ootused järgnevaks kaheksaks kuuks Eestis?

Tahan kohtuda kohalike B poistega (B Boys – breiktantsijad), et vahetada teadmisi ja kogemusi ning mõnusalt aega veeta. Nii et kui oled üks neist, sikuta mind varrukast! Ja veel plaanin reisida mööda Eestit nii palju kui võimalik. Sooviksin saada enesekindlamaks ja kasvatada usku, et suudan saavutada kõike, mida soovin, sealjuures teistele haiget tegemata. EVT peaks pakkuma kasvamiseks suurepärase võimaluse. Samuti tahan eesti keelt õppida, ja võimalik, et ka leida või luua endale töö. Loodetavasti õnnestub mul organiseerida mõni keskkonnateemaline kampaania, kus noored kaasa löövad.

Euroopa vabatahtlikku teenistust rahastatakse programmist Erasmus+ ja selle eesmärk on pakkuda noorele vanuses 18-30 eluaastat osalust vabatahtlikus töös mõnes teises Euroopa Liitu kuuluvas või Euroopa Liidu välisriigi organisatsioonis, tundma õppida uut kultuuri ja töövaldkonda, omandada uusi kogemusi, leida sõpru ja samal ajal ühiskonna heaks midagi ära teha. Vabatahtliku teenistuse pikkus on 2-12 kuud, on ka lühiajalisi projekte (2 nädalat kuni 2 kuud), mis on mõeldud eelkõige väiksemate võimalustega noortele.

Autor: Geter Ehrenpreis
KEILA NOORTEKESKUS

Artikkel ilmus originaalis Keila Leht, nr. 38, 20 oktoober 2017