Kaasatus Euroopa vabatahtlikus teenistuses

Euroopa vabatahtlik teenistus on avatud kõigile noortele vanuses 17-30 eluaastat. Ka neile, kes on erinevatel põhjustel vähemate võimalustega.

Selleks, et toetada vähemate võimalustega noorte osalust EVT-s on olemas mitmeid täiendavaid võimalusi.

  • Lühiajalise teenistus. See on võimalus teha EVT, mille pikkus on 2 nädalat kuni 2 kuud (59 päeva). Lühem ajaperiood annab võimaluse noorel proovida ja arendada oma võimalusi juhul, kui ta oma vähematest võimalustest tulenevalt ei ole valmis pikaajalisse teenistusse minema. Seeläbi saadakse ka julgust tulevastes õpirännetes osalemiseks. Vähemate võimalustega noore lühiajalise teenistuse raames on võimalik põhjendatud juhtudel pakkuda ka saabumisjärgsel ehk on-arrival koolitusel osalemist. Sellisel juhul korraldab koolituse (lähtudes kvaliteedireeglitest) koordineeriv või vastuvõttev organisatsioon ning ressursse selleks taotletakse erikulude alt. Pärast lühiajalist teenistust on vabatahtlikul võimalik teha ka pikaajaline teenistus, vastupidist võimalust kahjuks ei ole.
  • Ettevalmistav kohtumine ehk enne teenistust toimuv ettevalmistav visiit vastuvõtva organisatsiooni juurde. Eesmärk on usalduse, mõistmise ja tugeva partnerluse loomine projekti organisatsioonide vahel. Kohtumisel võib osaleda ka vähemate võimalustega noor, kes organisatsioonis teenistust tegema hakkab, sest nõnda tutvub ta toetatult uue organisatsiooni esindajate, elukoha, tööülesannete ja muu projektiga seonduvaga. Ettevalmistava kohtumisega seonduvad kulud tuleb lisada taotluses erikulude alla.
    • kestus: kuni 2 päeva (ei sisalda reisimisele kuluvaid päevi);
    • osalejate arv: üks osaleja saatva organisatsiooni kohta. Osalejate arvu võib suurendada, kui kõik täiendavad osalejad on teenistusse minevad vähemate võimalustega vabatahtlikud.
  • Tugevdatud mentorlus on intensiivne mentorlusprotsess, mis on vajalik vähemate võimalustega noorte toetamiseks, kui nad ei ole võimelised läbima Euroopa vabatahtlikku teenistust iseseisvalt/tavalise mentorluse ja juhendamise toel. Tugevdatud mentorlus hõlmab tihedamat suhtlust ja sagedasemaid kohtumisi vabatahtlikuga ning samuti rohkema aja võtmist tavalise mentorlusega seotud ülesannete teostamiseks, tagades vabatahtlikule etapiviisiline toetuse projekti tegevuste ajal ning ka väljaspool töötunde. Tugevdatud mentorluse eesmärk on projekti edukas elluviimine ja selle võimaldamine, et vabatahtlik oleks selles võimalikult sõltumatu. Kindlasti tuleb taotlusprotsessis välja tuua, mille poolest eristub pakutav tugevdatud mentorlus tavapärasest EVT vabatahtlikule pakutavast mentorlusest.
    • Eestis soovitame üldjuhul tugevdatud mentorluse summana taotleda 800 eurot ühe mentori kohta kuus ning esitada projekti lõpus ka mentorluse tegevuse kohta 1A4 ülevaade. Juhul, kui soovite taotleda suuremat summat, siis peab see olema põhjalikult taotlusvormis kirjeldatud (nt kui tugevdatud mentorlust pakkuv isik peab oskama viipekeelt).
  • Psühholoogilise toetuse pakkumine. Teades, et kaasatav vabatahtlik vajab/võib suure tõenäosusega vajada teenistuse ajal psühholoogilist nõustamist, saab kõnealuse kulu planeerida projektitaotluse kirjutamisel kohe eelarvesse, erikulude alla. Oluline on kulu tekkimise võimalikkuse selgitamine ning põhjendamine ja arvestamine võimaliku psühholoogi hinnakirjaga. Kui hiljem selgub, et sellist toetust ei ole vaja, siis jääb see toetussumma osa kasutamata.
  • Täiendav ettevalmistus. Mõne vabatahtliku puhul on vaja saatval organisatsioonil teha tavalisest vabatahtliku ettevalmistusest oluliselt suurem ettevalmistus, kuna vastasel juhul ei ole kõnealusel vabatahtlikul võimalik teenistust alustada. Sellise ettevalmituse jaoks on võimalik erikulude alt taotleda ka täiendavat toetust, kuid kindlasti tuleb projektitaotluses väga selgelt välja tuua, mida tehakse tavapärasele ettevalmistusele lisaks.
  • Saatja/isikliku abistaja/tugiisiku kaasamine. Mõningal juhul on vabatahtlikul teenistuse tegemiseks vaja kas saatjat või isiklikku abistajat, kes üldjuhul tuleb vabatahtlikuga kaasa koduriigist – nt juhul kui vabatahtlikul on puue või vaimse tervise häire. See isik aitab vabatahtlikku igapäevaselt. Sellisel juhul on võimalik tasuda saatja reisikulud (lähtudes reisi vahemaast), elamiskulud (lähtudes korralduskulu päevarahast) ning ka mõistlikul määral töötasu. Need kulud tuleb planeerida juba projekti taotlemisfaasis ning kirjutada eelarvesse erivajadustega osalejatega seotud lisatoetuse (special needs support) alla.
  • Täiendavad kulud seoses puudega vabatahtliku kaasamisega. Juhul, kui puudega vabatahtliku kaasamisega on vaja teha veel täiendavaid kulusid, siis tuleb need projektitaotluses selgelt põhjendada ja eelarves planeerida erivajadustega osalejatega seotud lisatoetuse (special needs support) alla.

Kui nendest toetusmehhanismidest ei piisa või kui vabatahtliku kaasamiseks on vaja teistsugust toetust, siis soovitame SA Archimedes noorteagentuuriga ühendust võtta ning meiega arutleda, millist tuge on vaja ning kas selle jaoks on võimalik toetust taotleda projekti eelarvest.