KKK

Miks on seatud see vanusepiir? Kas selle piiri osas on noorsootöö seaduse raames võimalik olla paindlik?

Pilootaasta raames oli projekti sihtgrupp põhikool ehk noored vanuses 11-16 aastat. Selline sihtgrupi valik on ennast õigustanud, sest sellealistele on üldiselt vähem võimalusi ja tuge projektide algatamiseks ja läbiviimiseks. Kuna aga õiglane on, et unikaalsest Noortekohtumiste projektiformaadist ei tuleks päris kõrvale jääda ka gümnasistidel, võivad 20% toetatud Noortekohtumiste projektidest olla oma sihtgrupiks valinud gümnaasiumiõpilased. Põhiline noortekohtumiste sihtgrupp on aga endine (noored vanuses 11-16 eluaastat), kuid noortekohtumiste tugitegevused (koolitused, materjalid), metoodika jms on täiesti kohased ka vanematele õpilastele.

Kuidas leida partnerit?

Noortekohtumise korraldamiseks on vaja vähemalt ühte partnerit mõnest Eesti piirkonnast. Partnerit on võimalik leida erinevaid kanaleid kasutades. Mõistlik on alustada isiklikest kontaktidest. Hea võimaluse partneri leidmiseks annab ka noortekohtumiste koolitus Idee45. Lisaks sellele pakub Noorteagentuur võimalust avalda partnerotsingu teateid noortekohtumiste kodulehel.  Selleks tuleb kirjutada partnerotsingu teade ning saata see aadressile noortekohtumised@archimedes.ee. Täpsema info koos partnerotsingu teadetega leiate siit.

Kui kaua võtab aega otsustusprotsess? Millal saab juba tegevustega alustada?

Taotluste hindamine ja otsuste langetamine võtab tavaliselt aega ühe kuu, otsustele järgnev asjaajamine võib aga samuti võtta kuni kuu. Seega võib taotuse esitamisest lepingu sõlmimseni minna kaks kuud. Need taotlejad, kes kavandavad noortekohtumise algusaja võimalikult varajaseks (2017. aasta kevadtähtaja puhul on see juuni algus 2017) peavad arvestama, et raha laekumisega võib minna kiireks, halvimal juhul peate esimesi kulutusi tegema enne toetussumma laekumist. Seetõttu me ei soovita suuremaid tegevusi kavandada kohe projektiperioodi algusesse.

Kas üks organisatsioon võib ühes taotluses paluda toetust ka mitme kohtumise peale?

Projekti taotlusvormiga oleme loonud võimaluse taotleda toetust kuni kolmele noortekohtumisele ühes taotluses. Projekti alguse ja lõpukuupäevade määramisel tuleb arvestada sellega, et kõik ühes taotluses esitatavad noortekohtumised peavad mahtuma projekti kogukestuse perioodi, milleks on maksimaalselt 6 kuud. Võimalik on ka samade noorte korduvosalus, kui see on projekti eesmärgiga põhjendatud. Erinevatest ühe projekti raames läbi viidavatest kohtumistest võivad vajadusel osa võtta ka erinevad noored.

Kas on mingi piirang, mitu Noortekohtumiste projektitaotlust üks taotleja saab esitada?

Sellist limiiti ei ole, taotleja võib esitada sedavõrd suure hulga projektitaotlusi, kui suurt võimekust ta endas näeb, et projekte kvaliteetselt ellu viia! Samuti ei ole varasem toetuse pälvimine takistuseks uue taotlusvooru projektirahastuse saamisel. Rahastusotsuse pälvimise peamiseks kriteeriumiks on eelkõige taotluse kvaliteet.

Kas eri rahvustest õpilaste kohtumised võivad toimuda ühepäevaliste projektüritustena?

Noortekohtumine on mõeldud 3-6-päevase noorte kokkusaamisena, mille tegevusprogramm viiakse ellu vähemalt 3-6 järjestikuse päeva jooksul.

Kui üritus toimub maakonna eri paigus asuvatele noortele, siis kas sel juhul rahastatakse õpilaste transpordi- ja toitlustuskulud?

Konkreetseks noortekohtumiseks eraldatav toetus 23 eurot osaleja kohta päevas võimaldab arvestuslikult korraldada noore jaoks osalus (sh vähemalt toitlustus ja majutus) tasuta, kuid ei garanteeri kõikide kulude katmist.

Lisaks sisule tuleb koos noortega läbi mõelda noortekohtumise praktiline pool  (sh osalejate arv, toimumise aeg, noortekohtumise pikkus ja toimumispaik, toitlustus, majutus, transport) ja kaasnevate kulude põhjal eelarve koostada. Sellest nähtub, kuivõrd suures ulatuses on võimalik noortekohtumise eelarvekulud katta antud projektitoetusega ja kui palju tuleb vahendeid juurde leida.

Kui suur on projektirahastus ühe noortejuhi kohta?

Alates 2017. aastast on päevarahastus (23 eurot iga noortekohtumise päeva kohta) ette nähtud ka ühele noortejuhile noortegrupi kohta. Noortekohtumiseks eraldatav üldine toetussumma  on mõeldud siiski kõigi projektiga seotud kulutuste, sealhulgas ka kõikide osalevate noortejuhtide kulude katmiseks. Soovituslik on partnerite (KOV, koolid, noorsootöö ühingud jt) kaasamine projekti kaasrahastamiseks (nt ruumid, transport, vahendid vms).

Kas ja kui suur on taotleja omaosalus?

Taotleja omaosalus ei ole antud projektis kohustuslik, kuid võib osutuda vältimatuks ja vajalikuks juhul kui projekti tegevustest tulenev eelarve kujuneb suuremaks kui projektis ettenähtud toetus katta võimaldab. Sel juhul on oodatud partnerite kaasamine projekti toetamisse.

Kas noored võivad olla ühest linnast?

Noored võivad olla ühest piirkonnast, linnast-vallast. Pooldame võimalusel kindlasti ühise ööbimise korraldamist ka sama kodukandi noortele, sest see võimaldab luua noorte vahel paremat kontakti ja saavutada seeläbi paremini Noortekohtumiste programmi eesmärke.

Välisriikidest pärit osalejaid selle projekti raames ei toetata. Kui soov on teha pigem piiriüleseid/rahvusvahelisi projekte, saate selleks kasutada programmi Erasmus+ Euroopa Noored võimalusi (nt rahvusvahelised noortevahetused).

Kuidas ületada eesti ja vene noorte keelebarjääri? Kas see juhtub üldiselt iseenesest?

Kogemus on näidanud, et noored saavad keelebarjäärist väga edukalt üle ka omal käel, kuid see ei juhtu iseenesest. Selleks, et noortel tekiks motivatsioon ja tahe kaaslastega suhelda ning julgus proovida enda jaoks võõras keeles rääkida, on tarvis esmalt luua turvaline koostöösuhe kahe noortegrupi vahel. See on positiivne keskkond, mille kujundamine sõltub noortejuhtide oskusest noori omavahel suhtlema suunata ja ühiseid jooni leida. Selleks aitavad kaasa erinevad suhtlusmängud, erikeelsete gruppide või tandempaaride moodustamine (sealjuures ka näiteks erikeelsete noorte ühte tuppa majutamine). Lisaks on võimalik kohapeal noorte endi poolt luua interaktiivseid sõnastikke, mängida keelemänge ja kasutada kehakeelt. Aitab ka see, kui igas partnergrupis on mõni noor, kes valdab hästi nii eesti kui vene keelt ning kes aitab vajadusel kaaslastele tõlkida. Keelebarjääri ületamise võimalusi käsitleme ka Noortekohtumiste kvaliteedikoolitusel, mis iga taotlustähtaja järgselt alati läbi viiakse.

Kas projektis võivad osaleda ka erivajadusega noored (nt erikoolis õppivad käitumishäiretega õpilased)?

Noortekohtumisse tuleks kaasata 11-16-aastaseid noori. Kokku saab noortekohtumisel osaleda 16-24 noort, kellest pooled peaksid õppima Eestis vene õppekeelega koolis või siis eesti ja vene õppekeelega koolis (igas grupis vähemalt 8 noort + vähemalt 1 täisealine grupijuht). Projekti kaasatud noored võivad olla hariduslike erivajadustega koolidest kui ka tavakoolidest.

Kellel on soovitav osaleda Noortekohtumiste projektikoolitusel Idee45 ?

Idee45 koolitus on mõeldud eelkõige noorte tuumikgruppidele oma projektidee arendamiseks ja olemasolevate partneritega koos töötamiseks (või uute partnerite leidmiseks). Idee45 koolitusele ootame noortegruppe (2-4 noort) koos noortejuhiga. Koolitusel õpivad noored kirjutama ja kavandama Noortekohtumiste projekti, mõtestavad oma rolli selle läbiviimisel ning viimistlevad algusjärgus ideest eesmärgistatud projektikontseptsiooni, millel on oma tulemused ja mõju. Idee45 on parim viis noorte kaasamiseks, sest peale koolitust on enamasti noored ise need, kes kõik projektiga seotud ettevalmistavad tegevused ära teevad ning tunnetavad end projekti eestvedajate ning vastutajatena, noortejuhtidele jääb suunav ja abistav roll. Kui noorte tuumikgrupp on Idee45 koolitusel motivatsioonisüsti saanud, ei ole neil gruppidel enamasti ka probleeme teiste noorte kaasamisega projektis osalemiseks. Idee45 koolitusel on teretulnud osalema kõik noored, kes sooviksid läbi viia Noortekohtumiste projekti, kuid oodatud on ka need noored, kes juba mõnel Idee45 koolitusel käinud, eriti koos partneritega, sest see võimaldab üheskoos töötada juba uue projektiidee kallal.