Kuidas noortevahetust teha?

Tahaksid ise noortevahetust ellu viia, aga pole päris kindel, kust alustada? Siia oleme koondanud mõned näpunäited selle kohta, millised olulised sammud tuleb noortevahetuse planeerimisel ellu viia. Allolevate sammude nimekiri ei ole ammendav ja ka nende järjekord ei pruugi iga projekti puhul täpselt sama olla. Eriti oleneb see näiteks sellest, kas projekti algne idee tuleb teilt või mõnelt välispartnerilt.

Sisu Moodul

Noortevahetuse korraldamine on meeskonnatöö. Seega on esimene samm koguda enda ümber sellest ideest huvitatud inimesed (sõbrad, koolikaaslased jt) ja panna kokku projektimeeskond. Soovituslikult on korraldusmeeskonnas vähemalt 4 noort. Osalevad noored peavad olema vanuses 13-30. 

Kui noortegrupp on koos, leidke enda grupile ka üks (kogenud) grupijuht. Selleks võib olla noorsootöötaja, õpetaja, treener huviringi juhendaj jt. Aga see inimene võib olla ka üks noor teie meeskonnast, kui tal on piisavalt kogemust ja oskusi, et gruppi juhtida ja meeskonnale tuge pakkuda. Grupijuht peab olema vähemalt 18-aastane (vanuse ülempiiri juhendajatele ei ole). 

Noortevahetuse teema valimisel lähtuge iseenda huvidest ja sellest, mis teile oluline tundub. Kas teid huvitab ettevõtlus, rahvakultuur, ajakirjandus või äkki hoopis ekstreemsport? Või tahaksite tegeleda hoopis mõne ühiskondliku teemaga nagu sallivus, kogukondlik aktiivsus, võrdsed võimalused jms. Noortevahetust on võimalik korraldada mistahes teemal. Kui teema on enam-vähem paigas, on lihtsam ka partnereid leida ja oma ideed teistele tutvustada.

Lisaks mõelge läbi, miks tasub  projekti teha just teiste noortega koos. Mida annab teie ideelejuurde rahvusvaheline partnerlus? Milline on teie ja partnerite ühine eesmärk ehk olemsoleva probleem  või kitsaskoht, mida sooviksite projekte elluviimisega lahendada?

Edasi võikski mõelda, millise riigi noortega koostööd teha.

Noortevahetuse korraldamiseks on vaja vähemalt ühte partnerit mõnest ELi või ELi naabruspiirkonna riigist. Partnereid võib olla ka rohkem. Oluline on, et teie partnerid oleksid projekti elluviimisest samavõrd huvitatud, kui teie ise, ning valmis projekti planeerimisse ja korraldamisse panustama. Kui teete projekti koostöös programmi partnerriikidega, peate arvestama, et taotlust on siiski võimalik esitada ainult programmiriikide Erasmus+ agentuuridele. 

Partnerite otsingul alustage isiklikest kontaktidest (sõbrad, sõpruskoolid, jm). Kui see tulemuseni ei vii, külastage partnerotsingute portaali OTLAS, kust leiate tuhandeid organisatsioone üle Euroopa. Registreeriga oma grupp ja idee ning otsige sealt sarnase tegevusvaldkonna/huviga organisatsioon või noortegrupp ja võtke nendega ühendust.

On ka võimalik, et teie ise liitute juba mõne olemasoleva ideega ja hakkate noortevahetust ellu viima projektipartnerina. Liituda tasub just sellise ideega, mis sobib teie enda huvidega.  Sealjuures on väga tähtis, et panustaksite projekti kõikidesse etappidesse, töötaksite üheskoos ja ühise eesmärgi nimel ning õpiksite sellest kogemusest nii palju kui võimalik.

Kui projektist huvitatud partnerid on leitud, mõelge üheskoos läbi kõik tegevused, mis on vaja ellu viia, et noortevahetus õnnestuks (tegevusprogrammi kokku panemine, eelarve koostamine, majutus, toitlustus, transport, taotluse esitamine jm).

Jagage parterite vahel ja ka grupi sees ära vastutusvaldkonnad ning leppige kokku, kuidas üksteist arengutega kursis hoidma hakkate. Pange paika ajaline raam koos tähtaegadega, mis aja jooksul kõik tegevused tehtud tuleks saada, et taotlus õigeaegselt esitada.

Kohe alguses peaks partneritega läbi rääkima järgmist:

  • Millal noortevahetus aset leiab? Sellest sõltub, millal tuleb noortevahetuse taotlus esitada Euroopa Noored rahvuslikesse büroodesse. Aastas on programmil Erasmus+: Euroopa Noored 3 taotlustähtaega.
  • Millises riigis noortevahetust teha? Otsustage ise! Noortevahetus peab toimuma ühe projektis osaleva partneri (noortegrupi/organisatsiooni) koduriigis ja üldreeglina esitatakse taotlus selle riigi Erasmus+ agentuurile, kus projektitegevused toimuma hakkavad. 
  • Kui pika noortevahetuse teeme? Pikkusega ei maksa väga üle pingutada, sest esmaseks rahvusvaheliseks kogemuseks piisab ka 10-14 päevast. Noortevahetus ise ehk see aeg, mille jooksul noortegrupid kohtuvad võib olla pikk minimaalselt ja maksimaalselt 21 päeva. Sellele eelneb ettevalmistusaeg ning järgneb analüüsi ja kokkuvõtete tegemine, soovitavalt ka järeltegevused.

Mis tegevusi te noortevahetuses tegema hakkate? Kõikidel partnergruppidel tuleb koos läbi arutada, mida noortevahetuse päevadel tehakse ehk läbi mõelda ja kirja panna  noortevahetuse programm (programmi näidise leiad taotlusvormi lõpust). 

Programmis peab sisaldama: noorte üksteisega tutvumine ja ühtse grupi moodustamine projekti esimesel päeval, teema ning eesmärkidega seotud sisulised tegevused, tegevuste analüüs ja tagasiside igapäevaselt ning noortevahetuse lõpus, vaba-aja tegevused. Oluline on, et tegevused oleksid mitmekesised ning et ülekaalus oleks noorte endi poolt ette valmistatud ja elluviidud tegevused – grupitööd, arutelud, simulatsioonid, välitegevused, loengud, jm mitteformaalset õppimist pakkuvad tegevused.

Üks võimalus planeerida noortevahetuse programmi on vaadata seda kui õppeprotsessi, mille eesmärk on pakkuda osalejatele mitmekesiseid õpikogemusi, seda nii noortevahetuse keskmes olevas teemas, kui toetada noorte kultuuridevahelist õppimist, läbi sotsialiseerumise ja reflektsiooni ka noorte eneseteadlikkuse tõusu: näidisprogramm.

 

Noortevahetuse programmi koostamisel pidage silmas järgmisi aspekte:

  • mitmekesised meetodid: juba suhteliselt varakult, peale teema valikut, hakake omakeskis mõtisklema, kuidas teie grupp valitud teemaga tegeleda tahab ning milliseid töömeetodeid kasutada soovite. Valige sobivad meetodid koos partneritega, sest meetodite üle koos partneritega otsustamine paneb noortevahetusele hea aluse. Valitud meetodid peavad kokku minema noortevahetuse teema ning eesmärkidega ja sobima vahetuses osalevate noorte võimete, oskuste, päritolu ja vajadustega. Mõningad näited erinevatest projektidest: arutelu väikestes segagruppides erinevatest elektritootmise võimalustest osalevates riikides, ajurünnak – kuidas tuua noored tagasi väikesaartele, õppevisiit seksuaalharidusega tegelevasse organisatsiooni, fotolavastuste tegemine sallivuse teemadel, teise maailmasõja tegevuste lavastamine, grupitöö noorte tööhõive teemal, flash-mob sõnavabaduse teemal, temaatiliste filmide vaatamine sallivuse teemat käsitlevas projektis, avatud kultuuritutvustamise õhtud, orienteerumine metsas noorte osaluse teemal, jne. 
  • kultuuridevaheline õppimine (KVÕ): kuna noortevahetus pakub võimalust huvitavat teemat käsitleda koos erinevate rahvustega, on teil seeläbi võimalus tutvuda lähemalt üksteise kultuuride sarnasuste ja erinevustega,  neist paremini aru saada ja neid oma elus arvestama õppida. Kõik see aitab vähendada negatiivseid eelarvamusi ja stereotüüpe ning vältida nende kujunemist. KVÕ saab ja tuleb põimida nii projekti ettevalmistusse, sisulistesse tegevustesse kui ka mitteformaalsesse aega, sest see on protsess, mitte üks või kaks konkreetset tegevust projekti jooksul. Leidke oma tegevustesse läbivalt erinevaid näiteid igast osalevast riigist ja tekitage arutelu. Näide elust enesest: üheks töötoa teemaks oli projekti järeltegevused ning selgus, et Türgis on Youtube keelatud ning selle põhjal tekkis arutelu sõnavabadusest. Provotseerige, esitage kultuurispetsiifilisi väiteid ning küsimusi. Igasse teemasse annab kultuuridevahelist mõõdet lisada, kuid see nõuab teema ettevalmistamisel eeltööd. Mitteformaalsel ehk vabal ajal jätke osalejatele võimalus tutvuda erinevate asjakohaste materjalidega, nt lugemisnurgas või seintel, raamatu, ajalehe, filmi, pildi, muusika vm kujul. 
  • analüüs: analüüsige õpitut nii jooksvalt kui ka noortevahetuse lõppedes ning sellest, mis meeleolus on noored ja mis grupis toimub, annab ülevaadet osalejate igapäevane tagasiside. Noortevahetuses on soovitav kasutada erinevaid analüüsimeetodeid (suulist, kirjalikku, kunstilist jm). Analüüsi kasutamine aitab noortevahetuse seltskonnal kinni pidada noortevahetusele seatud eesmärkidest ning hinnata seni toimunut. Lisaks võimaldab see osalejatel varakult avastada esilekerkivaid probleeme ja seeläbi neile õigeaegselt reageerida ning vajadusel isegi tegevuskava muuta. 

 Vaata lisaks ka mitteformaalse õppimise kohta www.mitteformaalne.ee

Noortevahetuse elluviimiseks saab taotleda toetust Erasmus+: Euroopa Noored programmist 3 korda aastas. Selleks tuleb esitada taotlus vastaval e-vormil tähtaegselt ühe projektis osaleva partneri Erasmus+ agentuurile. Eestis on selleks Noorteagentuur.

Taotluse esitamise aeg sõltub sellest, millal tahate noortevahetust ellu viia. Oluline on meeles pidada, et projekti kulutusi saate (eduka taotluse korral) teha kõige varem 3 kuud pärast taotlustähtaja möödumist. Seega, kui tahate noortevahetust ellu viia näiteks suvel, tasub silmas pidada talvist/kevadist tähtaega. 

Taotluse esitab üks organisatsioon/noortegrupp kõikide projekti partnerite eest oma koduriigi Erasmus+ agentuurile.

Kui taotlusvormi lahti teete, siis vaadake see esmalt rahulikult läbi ja võtke aega süvenemiseks. Oluline on vastata kõikidele suunavatele küsimustele alapeatükkide juures ning  pöörata tähelepanu sellele, et seal kirjutatud mõtted oleksid selged ja arusaadavad, sest antud info põhjal tehakse projekti rahastamise otsus. Projekt ei ole romaan, kus aeg-ajalt tuleb asju lugeda ridade vahelt – mida selgem ja konkreetsem on sõnastus, seda parem. Veenduge ka eelarve korrektsuses. Taotluse täitmise protseduuride kohta loe pikemalt siit. 

Kui soovite saada sisulisi kommentaare oma projekti kohta, saatke oma taotluse elektroonne versioon büroosse eeltähtajaks.

 

Kui teie taotlus on edukas, sõlmitakse teiega rahastusleping ja te saate vastavalt taotluses kirja pandule ja jälgides Erasmus+ rahastusteegleid, asuda tegema projektikulutusi. Pärast lepingu allkirjastamist kantakse teie poolt märgitud pangakontole 80% teile määratud toetusest. Ülejäänud kuni 20% kantakse teile pärast projekti lõpparuande esitamist ja heaks kiitmist.

Projekti ellu viima asudes tuletage kindlasti meelde ja järgige Noorteagentuuri poolt kirja pandud kvaliteedi kriteeriume. Sealt leiate häid soovitusi, et teie projekt oleks mõjus, nähtav, turvaline ja võimalikult arendav ja kasulik kõigile projekti osapooltele.  

Üldjuhul peaksite edaspidi tegutsema vastavalt tegevusprogrammile ja taotlusvormis kirja pandule. Siiski, suure tõenäosusega ei lähe kõik nii, nagu plaanitud ja projektis tuleb ette muudatusi. Väga oluline on, et annaksite koheselt, kui mõnest olulisest muutusest teadlikuks saate, sellest teada ka Noorteagentuuri konsultandile. 

Kindlasti tuleb Noorteagentuuri konsultandiga eelnevalt nõu pidada, kui muudatused puudutavad grupiliikmete arvu, projekti kestust (kuna need muudavad üldjuhul ka projekti eelarvet), partnerite vahetamist, rahastust või sisulisi tegevusi.

Vaata ka projekti ajaraami joonist või lae see endale alla siit.

projekti_ajaraami_pilt