Turvalisus

Kõik Erasmus+ projektides osalejad peavad saama õppida ja areneda turvalises keskkonnas, kus kõikide osalejate õigusi austatakse ja kaitstakse. Projekti elluviijad peavad projekti planeerimise ja ettevalmistamise käigus keskenduma osalejate kaitsmise ja turvalisusega seotud küsimusele ning pöörama erilist tähelepanu seadusandlusele, poliitikale ja praktikale, mis võivad erinevates riikides erinevad olla. Kuigi peamine vastutus osalejate turvalisuse tagamisel lasub toetuse saajal, peavad oma turvalisusele mõtlema ja end riskide osas ette valmistama ka projekti partnerid ja iga osaleja personaalselt.

Sisu Moodul

Osalejate turvalisuse tagamiseks soovitame läbi mõelda, millised on teie projekti potentsiaalsed riskid ja kuidas neid ennetada ning kirja panna ka tagavaraplaan, juhul, kui kõiki riske siiski maandada ei õnnestu. Selleks oleme kirja pannud mõned suunavad küsimused, mis teid võimalikele ohuteguritele mõtlema panevad. Soovituslik on ka nn erakorraliste meetmete väljatöötamine – nt 24/7 kontakt vastuvõtva ja asukohariigi vahel, erakorraliseks kasutamiseks mõeldud rahaliste vahendite reserv, esmaabivahendite komplekt, vähemalt üks esmaabi andmise väljaõppe saanud rühmajuht, kontaktisikud, kellega erakorralistes olukordades ühendust võtta, hädaabiteenuste osutajate kontaktandmed, info avaldamise kord jne. Riske aitab maandada ühiselt järgitavate käitumisnormide kehtestamine (nt tubaka ja alkoholi kasutamise osas jne).

Sobiva kindlustaja leidmine jääb projekti teostajate ülesandeks (v.a Euroopa vabatahtlik teenistuse kindlustus). Kindlustus peab vastama projekti vajadustele (nt seikluskasvatusega tegelev projekt vajab teistsugust kindlustust kui siseruumis toimuv seminar) ja lähtuma vastavas riigis tegutsevate kindlustajate teenustest. Lisaks on tungivalt soovituslik, et rahvusvahelistes projektides osalejad omaksid Euroopa ravikindlustusaarti.

Igal juhul tuleb osalejad kindlustada alljärgnevate riskide vastu:

  • reisikindlustus, kus vajalik (kaasa arvatud pagasi kahjustused või kaotus)
  • kolmanda osapoole vastutus (k.a. professionaalne kahjukindlustus või vastutaja kindlustus kus vajalik)
  • õnnetus ja raske haigus (k.a. püsiv või ajutine töövõimetus)
  • surm (k.a. surnukeha kodumaale toomine, kui projekt leiab aset väljaspool Eestit)

Kui teed koostööd uue partnerorganisatsiooniga, uuri tausta, et saada täpsemalt teada, mis organisatsiooniga on tegu. Millised on nende varasemad kogemused? Mis on nende motivatsioon projektis osalemiseks? Kindlasti ei tasu allkirjastada partnerluslepingut (mandaat) enne, kui partnerorganisatsiooni tundma ja usaldama oled hakanud. Nii vähendad arusaamatusi ja riski, et sind tüssatakse või sinu partner oma kohustused unarusse jätab. Korralda võimalusel eelkohtumine, kus planeeritava projekti tegevus, vastutus, korralduslikud küsimused ja muud aspektid läbi rääkida ja kokku leppida.

Vii end kurssi projektiriigi ja -piirkonna olukorraga juba projekti planeerimise faasis. Eesti välisministeeriumi kodulehelt leiad infot selle kohta, kuidas reisida targalt ja niiviisi võimalikke probleeme ennetada.  Juhul, kui olukord piirkonnas on ebastabiilne/ohtlik, ära sinna oma projekti planeeri või selles osalemisega nõustu.  Isegi kui piirkond on turvaline ja otsest ohtu ei paista,  valmista end ootamatusteks – uuri enne reisi välja Eesti saadiku kontaktid, kelle poole saad vajadusel pöörduda abi või nõu saamiseks. Lisaks võta kaasa nii SA Arvhimedes Noorteagentuuri kui ka asukohariigi Erasmus+ büroo kontaktid. Juhul, kui teil tekib projekti käigus probleeme või ootamatusi, mida te ise lahendada ei oska, teavitage sellest büroosid.

Kui projektides osalevad noored on alla 18 eluaasta, tuleb projekti teostajatel küsida nende kaasamiseks luba vanematelt või eestkostjatelt.