KKK

Korduma kippuvad küsimused

KA2 strateegilist koostööd saab teha nii noortevaldkonnas kui ka kutse-, täiskasvanu-, kõrg- või üldharidusvaldkonnas. Millisesse valdkonda peaksin projekti esitama?

Projekti esitamisel tuleb lähtuda valdkonnast, mis saab projekti elluviimisest enim kasu. Kui projekti raames täiendatakse näiteks kokanduse õppekava, edendab projekt eeskätt kutsehariduse valdkonda. Kui projekti raames arendatakse üldhariduskoolide õpetajate erialaseid pädevusi, siis võiks ka projekti esitada üldharidusvaldkonnas. Noortevaldkonnas rahastame aga selliseid projekte, millel on väga selge seos noortevaldkonna ja noorsootööga. Hea strateegilise koostöö projekt keskendub noortevaldkonnas olulistele probleemidele ja aitab neid rahvusvahelises koostöös süsteemselt ning jätkusuutlikult lahendada.

Kas KA2 strateegilise koostöö projektidele on seatud mingid prioriteedid?

Jah, strateegilise koostöö projektidele on Erasmus+ programmis kehtestatud prioriteedid, mis jagunevad kaheks. Ühel pool on horisontaalsed prioriteedid, mis on valdkondadeülesed ja millele projekt võib, aga ei pea vastama. Teisel pool on valdkondlikud prioriteedid, millest vähemalt ühele peab projekt kindlasti vastama. Seetõttu on oluline siduda noortevaldkonda esitatava projekti eesmärgid ka vastava valdkonna prioriteetidega. Vaata strateegilise koostöö noortevaldkonna prioriteete siit.

Kui pikk võib noortevaldkonna KA2 strateegilise koostöö projekt olla?

Noortevaldkonna KA2 projekt võib ametlikult kesta 6-36 kuud. Enamasti jäävad strateegilise koostöö projektid siiski vahemikku 1-2 aastat. Meeles tuleb pidada projekti kuluefektiivsust: mis on minimaalne aeg, mille jooksul on võimalik projektiga püsivat muutust ja mõju saavutada. Strateegilise koostöö projektide eelarve sõltub otseselt projekti pikkusest. Arvestades, et KA2 kogueelarve on piiratud, on väiksema eelarvega projektidel teatav konkurentsieelis.

Kui mitu partnerit peab olema strateegilise koostöö projekti kaasatud?

Strateegilist koostööprojekti saab noortevaldkonnas minimaalselt ellu viia kahe programmiriigi koostöös. Maksimaalselt võib ühte projekti kaasata 10 organisatsiooni (sh 1 taotleja ja 9 partnerit).

Kas projekti võib kaasata ka partnerriike?

Jah, strateegilise koostöö projekti võib kaasata ka partnerriike. Projekti peamine fookus peab aga olema suunatud Eesti ja Euroopa noortevaldkonna arendamisele, mistõttu tuleb partnerriike kaasates hästi põhjendada nende rolli ja panust projekti tulemuste saavutamisel. Tooge esile, milliseid ekspertteadmisi või kogemusi on Euroopa naabruspiirkonna riikide noorsootöötajatel või noortevaldkonna organisatsioonidel pakkuda, mis toetavad ja tugevdavad noorsootöö elluviimist Eestis või teistes kaasatud Euroopa riikides.

Milliseid võimalusi pakub KA2 strateegilise koostöö eelarve?

Noortevaldkonna strateegilise koostööprojekti eelarve koosneb järgmistest komponentidest:

  1. Projekti juhtimine ja elluviimine: toetus on ette nähtud projekti jooksvate kulude katmiseks ja kohalike tegevuste organiseerimiseks.
  1. Rahvusvahelised projektikohtumised: toetus on ette nähtud projekti tuumikmeeskonna kohtumisteks projekti planeerimise, monitoorimise või analüüsimise eesmärgil.
  1. Erikulud: toetus on ette nähtud erakorraliste kulude katmiseks, mis seostuvad sisseostetavate teenuste või toodetega, mis on projekti elluviimiseks hädavajalikud, aga ei mahu teiste eelarvekategooriate alla (nt spetsiifilise tehnika rent, tõlketööd, spetsiifilise valdkonna eksperdi kaasamine jms).
  1. Erivajadustega osalejad: toetus on ette nähtud erivajadustega osalejate kaasamiseks vajalike kulutuste katmiseks (nt spetsiaalne transport, viipekeele tõlgi teenus vms).
  1. Intellektuaalsed väljundid: toetus on ette nähtud projekti kaasatud organisatsioonide ekspertide töötasuks, kes töötavad projekti raames välja uuenduslikke tooteid ehk väljundeid (noortevaldkonnas kasutatavad materjalid, ressursid, õppevahendid jms).
  1. Tulemuste levitamise üritused: toetus on ette nähtud projekti käigus loodud intellektuaalsete väljundite tutvustamiseks väljaspool osalevate partnerite võrgustikku ja sellega seotud avalike ürituste kulude katmiseks.

Lisaks eelnimetatud eelarve kategooriatele on võimalik strateegilise koostööprojekti raames ellu viia ka õpirände tegevusi. Üldjuhul rahastatakse noorte ja noorsootöötajate õpirännet KA1 alaprogrammist, kus on selle jaoks ette nähtud oluliselt rohkem eelarvelisi vahendeid. Seetõttu tuleb KA2 projekti puhul hästi ära põhjendada, miks on õpirände tegevus vajalik, mis on selle lisandväärtus strateegilise koostöö jaoks ning kuidas see aitab kaasa projekti eesmärkide saavutamisele. Iga õpirände tegevus peab olema eraldiseisvana läbi mõeldud ja põhjendatud. Noortevaldkonnas saab strateegilise koostöö projekti raames ellu viia järgmisi õpirände tegevusi:

  1. Lühiajaline töötajate õpiränne (3 päeva kuni 2 kuud): toetus on ette nähtud noortevaldkonnas töötavate inimeste lühiajaliseks koolituskohtumiseks valitud teemal. Kohtumised võivad toimuda erinevas formaadis, näiteks võib seminari või koolitustegevusega kombineerida õppevisiite vms. Oluline on pöörata tähelepanu osalejate pädevuste arengule ja õpikogemuse analüüsile.
  1. Pikaajaline noorsootöötajate õpiränne (2-12 kuud): toetus on ette nähtud noortevaldkonnas töötavate inimeste pikaajaliseks tööperioodiks välismaal. See meede võimaldab neil kogeda uut töökeskkonda ja arendada ametialaseid pädevusi. Noorsootöötaja saab aktiivselt panustada vastuvõtva organisatsiooni igapäevatöösse, rikastades samal ajal kaasatud organisatsiooni tegevust uute vaatenurkadega.
  1. Noorte kombineeritud õpiränne (5 päeva kuni 2 kuud): toetus on ette nähtud projekti kaasatud riikidest pärit noorte omavaheliseks kohtumiseks, kombineerituna virtuaalse koostööga (läbi Skype’i või teiste vahendite) enne ja pärast füüsilist kohtumist. Seda õpirände vormi saab eeskätt kasutada vähemate võimalustega või erivajadustega noorte puhul, kelle jaoks tavapärane noortevahetus on liiga suureks väljakutseks ja kes vajavad rohkem tuge rahvusvahelisteks tegevusteks.