Jäta navigatsioon vahele

Teksti suurus

Kontrastsus

×

Noored lasteaednikud käisid Türgis koole-lasteaedu uudistamas

Märtsi lõpul käisid Eesti lasteaiaõpetajad, enamik neist Kohila vallast, noortevahetusprojekti „Parema
Euroopa suunas väikelaste kaudu“ raames Türgis Adiyamani linnas, et tutvuda sealse haridussüsteemiga.
Sõit sai teoks tänu Erasmus+ ja KÜSK-i reisitoetuse programmile.

Projekti eestvedaja oli Kristi Sarapuu MTÜ-st Minu Koduselts. Eestist osalesid Britta Reinumäe, Kristel- Kätiliis Heinmäe, Kaire Kivik, Mariliis Karro, Kelli Laanemets, Angela Palling, Sandra Saanküll, Kaisa Sikk ja grupijuhina Kristi Sarapuu. Türgist osales samuti kaheksa noort ja üks grupijuht. Noore all peetakse selle projekti raames silmas inimest vanuses 18–30 eluaastat.

„Tahtsime viia kokku 16 Eesti ja Türgi noort, et luua tõhus ja kaasahaarav diskussioon noortele hingelähedasel teemal – töö väikelastega,“ rääkis Kristi Sarapuu. „Projekti eesmärk oli tõsta madalalt tasustatud, kuid inimese elukvaliteedi seisukohalt prioriteetse alaga seotud töötajate motivatsiooni ja oskusi, et noored tahaksid teha oma tööd südamega japarimal moel. Püüdsime anda neile uut jõudu ja tõuget, et nad sooviksid jätkata tööd väikelastega.“

Adiyamani linn asub Türgi kaguosas 20 km Süüria piirist. Noorte heledapäiste Eesti tüdrukute
külaskäik sinna tekitas kohalike seas suurt elevust. Neid pildistati tänaval ja neist kirjutati ajalehtedes. Õhtusöögil osales alati mõni linnavalitsuse liige või muu kohalik prominent. Kuue sealviibitud päeva jooksul oli palju kohtumisi ja töötubasid. Osaleti konverentsil ning külastati koole ja lasteaedu, samuti puuetega laste keskust, eralastehoidu.

„Kõik plaanitu sai ka teoks tehtud,“ rääkis Kaire Kivik Sutlema lastepäevahoiust. „Türgi poolele oli see isegi üllatuseks, et me ajakavast nii näpuga järge ajasime.“ Eriti üllatas Eesti noori türklaste soe, avatud ja sõbralik vastuvõtt. Koolis tehti meie külastuse ajal kohe tundide pidamisse pikem paus, et õpilased saaks külalistega koos laulda ja tantsida. „Olid töötoad, kus tutvustasime Eestit. Veel oli loovuse teemaline töötuba, kus räägiti innovaatiliste meetodite kasutamisest lasteias,“ kirjeldasid Türgis käinud. „Ühel õhtul oli Eesti ja teisel õhtul Türgi pidu. Meie tutvustasime oma maa toite ja tantse jne. Söökidena pakkusime näiteks leivasuppi ja kama, mis neile vist eriti ei maitsenud.“

Türgi -Kohila2

Eesti õhtul tantsisime kõik koos Kaera-Jaani.

Kohila3

Laulutund ühes Adiyamani lasteaias

Osaleti ka ühel suuremal konverentsil, mille peamine teema oli tüdrukute kaasamine haridusellu. Sealsed tüdrukud jäävad sageli kooliharidusest ilma. Pered, kes elavad linnast kaugel, ei pane oma tütreid kooli põhjendusega, et need niikuinii abielluvad peagi ja jäävad koduseks. Poisid peavad aga tulevikus perele elatist teenima, seepärast tuuakse nemad kooli.

Uurin noortelt lasteaednikelt, et mis oli Türgi haridussüsteemis nende jaoks uut. Kõige suurem erinevus on vast see, et lasteaed töötab kahes vahetuses. Esimene vahetus on kl 8–13 ja teine 13–17. Lõunauinakut lasteaias ei tehta.Selline kahes vahetuses töötav lasteaed on võimalik seetõttu, et enamasti on Türgi pereemad kodused. Koolikohustus on Türgis 12 klassi. Kui elukoht on linnast ikka väga kaugel, siis on võimalik ka
kodus õppida. Koolid on Türgis suured – 1000–2000 õpilast, ühes klassis käib 50 last. Õpetajad on suuremalt osalt mehed. Ka lasteaias töötas palju mehi.

Üllatav oli see, et Türgis on kõik täiskasvanutele mõeldud koolitused osalejatele tasuta. „Mulle jättis hea mulje laste sõbralikkus, lahkus ja suhtlemisvalmidus,“ rääkis Kristi Sarapuu.„Väga palju kaasatakse tegevustesse lapsevanemaid. Lapsed ei häbene, tulevad kohe suhtlema, kutsuvad külla.“

Mis edasi? Kas projektile tuleb ka jätk ja türklased sõidavad siia? Kristi Sarapuu vastas, et kahjuks sai see
projekt nüüd läbi. Samas teab ta, et Türgi pool on kirjutanud juba uue projekti ja kui kõik hästi läheb, siis
ehk on Kohila rahval veel võimalus sinna kaugele maale sõita ja ka türklastel siia külla tulla.

„Julgustan ja kutsun üles kõiki noori viima oma ideid ellu Erasmus+ programmi kaudu,“ ütles Kristi Sarapuu. „Võimalusi on palju, tuleb vaid olla ettevõtlik. Erasmus+ programm on supervõimalus maailma näha ja kogeda midagi uut.“

Esne Ernits

Lugu on ilmunud Kohila valla lehes.