Sild Euroopa koolitajate vahel

27.-30. novembrini 2018 toimus Prahas järjekorras juba viies kohtumine noortevaldkonna koolitajate vahel nimetusega “Bridges for Trainers”. Kohtumise korraldajaks oli SALTO koolituskeskus, osalejateks olid nii Euroopa Nõukogu esindajad kui erinevatest riikidest noortevaldkonna koolitajad. Sel korral osalesid koolitajatena Eestist Lianne Teder ja Aune Lillemets. Jagame siin ühiselt kohtumise kogemusi ja tekkinud mõtteid. Aune joonistas kohtumist üles, jagas osalejatega ning need on siingi teksti sees esitatud.

Kohtumisel anti rohkelt aega uue Euroopa noortestrateegia läbiarutamiseks. Selles olevad kesksed märksõnad EMPOWER, ENGAGE ja CONNECT (võimesta, kaasa ja ühenda) tähistavad strateegias välja toodud olulisi suundasid.

Yael Ohana (Frankly Speaking) tegi kriitilise ülevaate, mis on muutunud varasema strateegiaga võrreldes. Tema hinnangul on seal palju potentsiaali, kuid endiselt pole lahti kirjutatud, kuidas muutuvad kaasatud noorte elud rohujuure tasandil (“muutuse teooria”). Lisaks on korralikult lahti mõtestamata, mida erinevate väärtuste all mõeldakse. Seega on kindel, et erinevad inimesed saavad neist erinevalt aru.
Positiivse poole pealt tõi ta välja, et…

  • täpsemini on defineeritud “vähemate võimalustega noor”,
  • kuigi strateegia on endiselt laiahaardeline, on fookus siiski täpsustunud võrreldes varasemaga, mida ta võrdles “viimaste soovide nimekirjaga” (“bucket list”),
  • rohkem on seatud numbrilisi eesmärke ja soovitakse teha ka kvalitatiivseid uuringuid.

Koolitajad omavahel arutasid ka selle üle, kuidas strateegiad nende igapäevast tööd puudutavad (lisaks rahastusmeetmete fookuste seadmisele). Osade jaoks on strateegia inspiratsiooniallikas, kust ka noortele lihtsustatud vormis ülevaadet anda nende võimalustest. Teiste arvates mõjutavad strateegiad pigem projektikirjutajate sõnavalikut ning igapäevaselt jätkab igaüks vanal rajal edasi.

Koolitusel jagati rohkesti raamatuid, väljatrükke, ka tegevusvahendeid (nt noortepassi kaardid). Mitmed neist olid juba tuttavad veebist leitud trükistena. “Võtsin trükiseid, et need oleksid ülikoolis ka paberil kättesaadavad. Meenus 1990ndate aastate lõpp ja 2000ndate algus, kui igalt Euroopa koolitustel sai hunnikute viisi raamatuid kaasa võetud. Toona ei olnud need ju teisiti kättesaadavad. Näiteks (minu meelest peaaegu viis kilo kaaluv) noorte inimõigustealase hariduse käsiraamat Compass oli üks populaarne raamat, kuna sisaldas paljude meetodite kasutamise juhiseid,” arvas osalenud Lianne Teder.

Programm sisaldas avatud teemasid, kus osalejad said eelnevalt ja veel saaliski välja püstitada neid huvitavad küsimused ning kutsuda teisi sel teemal kaasa rääkima. See oli hea võimalus leida 115 osaleja seast just spetsiifilisel teemal kaasamõtlejaid. Nii püstitas Liannegi saalis ühe küsimuse – kuidas mitteformaalset õppimist kõrghariduses tunnustada ehk arvestada seda õppeprogrammi osana. Ametlikult osalema tuli vaid kaks huvilist, kuid samal teemal astusid ligi mõtteid vahetama pauside ajal teisigi. Eks see ole aktuaalne teema mitmes kõrgkoolis. Käimas on mõnedki projektid kultuuridevahelise õppimise moodulite avamiseks, kus mitteformaalse õppimise arvestamine peaks olema loomulik osa.

Töötubades selgus, et loomisel on uuenduslikke lahendusi koolitajate pädevusmudeli põhiselt, näiteks avatav http://trainerslibrary.org/ aitab oma arendatava pädevuse põhiselt jõuda õige kirjanduse või teooriani. Rahvusvaheline noorsootöö koolitajate Gild on aga loomas koolitaja enesehindamise veebipõhist mudelit, mis oma toimimismehhanismi poolest võiks olla suurepärane vahend ka kutse taotlemisel oskuste ja pädevuste tõendamiseks. Töötubades olid esindatud ka erinevate lähenemiste ja meetodite tutvustused, huumori kasutamisest koolitustel kuni digivahenditeni.

Noortevaldkonna koolitajatele võiks olla põnev ka Euroopa noortevaldkonna koolituse strateegia 16-aastase kujunemisloo visualiseeringuga tutvumine SALTO lehel.

Noortevaldkonna koolitajatel üle Euroopa on mitmeid võimalusi arendada ühiselt oma oskusi SALTO korraldatavatel koolituskohtumistel. Tore, et Eestist leitakse võimalusi uutel inimestel osaleda, ent samas on igal järgmisel kohtumisel kokku sattuda juba varasemate tuttavatega ning seega suurendada edasiste ühiste koostöötegevuste tõenäosust.