Noortevaldkonna strateegilise koostööprojekti toetusest kaetav eelarve koosneb järgmistest komponentidest:

  1. projekti juhtimine ja elluviimine: projekti jooksvate kulude katmine ja kohalike tegevuste organiseerimine;
  2. rahvusvahelised projektikohtumised: projekti tuumikmeeskonna kohtumised projekti planeerimise, monitoorimise või analüüsimise eesmärgil;
  3. erikulud: erakorralised kulud, mis seostuvad sisseostetavate teenuste või toodetega, mis on projekti elluviimiseks hädavajalikud, aga ei mahu teiste eelarvekategooriate alla (nt spetsiifilise tehnika rent, tõlketööd, spetsiifilise valdkonna eksperdi kaasamine jms);
  4. Erivajadustega osalejad: erivajadustega osalejate kaasamiseks vajalike kulutuste katmine (nt spetsiaalne transport, viipekeele tõlgi teenus vms);
  5. Intellektuaalsed väljundid: töötasud projekti kaasatud organisatsioonide ekspertidele, kes töötavad projekti raames välja uuenduslikke tooteid ehk väljundeid (noortevaldkonnas kasutatavad materjalid, ressursid, õppevahendid jms);
  6. Tulemuste levitamise üritused: projekti käigus loodud intellektuaalsete väljundite tutvustamine väljaspool osalevate partnerite võrgustikku ja sellega seotud avalike ürituste kulude katmiseks.

Lisaks eelnimetatud eelarve kategooriatele on võimalik strateegilise koostööprojekti raames ellu viia ka õpirände tegevusi. Üldjuhul rahastatakse noorte ja noorsootöötajate õpirännet KA1 alaprogrammist, kus on selle jaoks ette nähtud oluliselt rohkem eelarvelisi vahendeid. Seetõttu tuleb KA2 projekti puhul hästi ära põhjendada, miks on õpirände tegevus vajalik, mis on selle lisandväärtus strateegilise koostöö jaoks ning kuidas see aitab kaasa projekti eesmärkide saavutamisele. Iga õpirände tegevus peab olema eraldiseisvana läbi mõeldud ja põhjendatud. Noortevaldkonnas saab strateegilise koostöö projekti raames ellu viia järgmisi õpirände tegevusi:

  1. Lühiajaline töötajate õpiränne (3 päeva – 2 kuud): toetus on ette nähtud noortevaldkonnas töötavate inimeste lühiajaliseks koolituskohtumiseks valitud teemal. Kohtumised võivad toimuda erinevas formaadis, näiteks võib seminari või koolitustegevusega kombineerida õppevisiite vms. Oluline on pöörata tähelepanu osalejate pädevuste arengule ja õpikogemuse analüüsile.
  2. Pikaajaline noorsootöötajate õpiränne (2–12 kuud): toetus on ette nähtud noortevaldkonnas töötavate inimeste pikaajaliseks tööperioodiks välismaal. See meede võimaldab neil kogeda uut töökeskkonda ja arendada ametialaseid pädevusi. Noorsootöötaja saab aktiivselt panustada vastuvõtva organisatsiooni igapäevatöösse, rikastades samal ajal kaasatud organisatsiooni tegevust uute vaatenurkadega.
  3. Noorte kombineeritud õpiränne (5 päeva – 2 kuud): toetus on ette nähtud projekti kaasatud riikidest pärit noorte omavaheliseks kohtumiseks, kombineerituna virtuaalse koostööga (läbi Skype’i või teiste vahendite) enne ja pärast füüsilist kohtumist. Seda õpirände vormi saab eeskätt kasutada vähemate võimalustega või erivajadustega noorte puhul, kelle jaoks tavapärane noortevahetus on liiga suureks väljakutseks ja kes vajavad rohkem tuge rahvusvahelisteks tegevusteks.