Jäta navigatsioon vahele

Teksti suurus

Kontrastsus

×

Soovitused taotlejale

  1. Projekti kirjutamiseks tasub varuda aega ja sellesse tuleks kaasata projektipartnereid. Projektitaotluse kirjutamine võtab sageli planeeritust kauem aega ja projekti lisadokumentide (näiteks partnerluse mandaadid) koostamine võib jääda venima. Seetõttu on mõistlik taotluse kirjutamise viimasele minutile jätmist vältida. Projekti teostatakse koostöös partneritega ning nende huvid, vajadused ja soovid peaksid olema kajastatud juba taotluses. Üheskoos projektitaotluse kirjutamist võib lihtsustada taotluses inglise keele kasutamine.
  2. Projekti kirjutades on oluline selge keelekasutus. See tähendab, et kirja pandud tekst peaks olema ühesti mõistetav ja lihtsalt arusaadav. Sageli esineb taotlustes uhkelt kõlavat ja ebamäärast sõnavara, mis ei oma suuremat tähendust. Niisugune ebaselge keelekasutus varjab tihtipeale lihtsalt seda, et projekti aspektid pole detailideni läbi mõteldud. Projekti hindamisel raskendab ebaselge keelekastus ideedest aru saamist ning seetõttu pigem langetab projekti punktisummat.
  3. Pikem projektitaotlus pole alati parem. Iga projekt on erinev, kuid praktika on näidanud, et väga pikad projektitaotlused ei ole kõige edukamad. Projektitaotluse üleliigne pikkus võib viidata erinevatele projekti probleemidele. Taotluse võib olla eelnevalt kirjeldatud ebaselge keelekasutusega, mis üldiselt pikendab teksti; taotluses võib esineda üleliigseid mõttekorduseid või ehk on ühte taotlusesse lihtsalt planeeritud liialt palju erinevaid tegevusi. Üle 200 leheküljeliste taotluste puhul on soovitatav need kriitiliselt enne esitamist üle vaadata ja võimalusel eemaldada kõik ebavajalik.
  4. Hea projektiidee saab alguse reaalsest vajadusest. Üldiselt on projektides hästi kirjeldatud projekti temaatika olulisus ühiskondlikul tasemel. Samas on sageli puudu projekti vajaduse ja sihtgrupi huvide kirjeldus rohujuure tasandil. Näiteks kui projekti eesmärgiks on töötada välja käsiraamat noorsootöötajate IT oskuse arendamiseks, tuleks selgitada just silmas peetud noorsootöötajate vajadust antud projekti väljundi järgi. Selgitada tuleks miks on neil niisugust käsiraamatut vaja oma töö kontekstis, mis olukordades nad seda kasutaksid, kui paljudel noorsootöötajatel võiks olla materjalide vastu huvi ja kuidas nad leiavad kõigi muude tööülesannete kõrvalt aega toodetud käsiraamatu kasutamiseks. Siinkohal võib kasutada ka mõne sobiliku uuringu andmeid. Kindlasti ei piisa aga lihtsalt nentimisest, et IT oskused on tänapäeva maailmas olulised ja noorsootöötajad peaksid end sellel teemal harima.
  5. Projekti partnerite arv ja valik peab olema selgelt põhjendatud. Liiga paljude partnerriikide kaasamine muudab projekti praktilise korralduse keerukamaks, sest kõiki tegevusi tuleb kooskõlastada suurema hulga inimestega. Lisaks muudab see projekti kulukamaks ja vähem kuluefektviiseks. Hästi toimiva projekti puhul on partnerite vahel usaldus ja iga partner toob endaga kaasa tegevuste ellu viimiseks vajalikke teadmisi ja ressursse. Partnerite valikul tasub alati mõtelda, mis juhtuks kui antud partner projektis ei osale. Juhul kui midagi erilist ei juhtu, on ilmselt projektipartner teie projektiidee teostamiseks ebavajalik ja tasub kaaluda partnerist loobumisele. Partnerite kaasamisel ei ole hea põhjendus lihtsalt projektitegevuste laiendamine veel ühte riiki.
  6. Projekti eelarve peab olema koostatud kokkuhoidlikult. Erasmus+ programmi eelarve tuleb Euroopa Liidu maksumaksjatelt ehk ka sinult endilt. Seetõttu ei ole sobilik projekti eelarve üles paisutamine. Eriti tasub läbi mõtelda projekti ajalise pikkuse määratlemine. Juhul kui projektitegevusi on võimalik teostada ühe aastaga, ei ole mõistlik projekti rahastuse suurendamiseks kahe aasta pikkuseks venitada.
  7. Strateegilise projekti intellektuaalne väljund peab olema uuenduslik ja reaalse elu olukordades kasutatav. Kindlasti tasub enne projekti kirjutamist uurida põhjalikult juba olemas olevaid materjale. Sageli soovitakse projektide käigus välja töötada käsiraamatuid, mille sarnaseid leiab lihtsalt paari minutilise otsinguga internetis. Mõistlik on ka projektitaotluses kirjeldada juba olemasolevaid materjale ja välja tuua, mille poolest on teie loodav intellektuaalne väljund olemasolevast erinev ja kindlasti eraldiseisvalt vajalik. Mõtelda tasub ka intellektuaalse väljundi kasutamise ja levitamise mugavusele – kuigi paberkujul käsiraamatuid on võrdlemisi lihtne toota, ei ole nad alati lõppkasutaja jaoks kõige paremad.
  8. Projekti tegevused peavad vastama nende eesmärkidele. Rahvusvaheliste projektikohtumiste eesmärk on kooskõlastada ja koordineerida projekti üldiseid tegevusi. Nende põhifookus ei tohi olla intellektuaalse omandi välja töötamine, osalejate kogemuste vahetamine vms. Õpirände tegevuste eesmärk on KA2 projekt puhul aidata kaasa intellektuaalse väljundi loomisele ja õpiränne ei tohiks olla lihtsalt koolitused projekti üldisel temaatikal. Noorte kaasamine õpirände tegevustesse on pigem erand ja peab olema väga hästi põhjendatud. Projekti tulemuste levitamise sündmused on ette nähtud projekti intellektuaalse väljundi levitamiseks sobilikele sihtgruppidele. Nendel sündmustel peavad osalema inimesed, kes on huvitatud loodud väljundi kasutusele võtmisest ja kindlasti ei ole sobilik sündmuste suunitlemine n.ö. inimestele tänavalt. Levitamise sündmus peab olema piisava ajalise kestsusega – näiteks ei ole sobilik 15 minutiline powerpointi esitlus.
  9. Projekti tulemuste levitamisele tuleb mõtelda varakult. Tihtipeale töötatakse projektides välja suurepärased vahendid noorsootöötajatele, kuid neid ei võta kasutusele tänu efektiivse tulemuste levitamise strateegia puudumisele. Seetõttu ei saavuta soovitud projekti mõju noortevaldkonnale ning kogu vaevaga tehtud töö väärtus kahaneb. Projekti tulemuste levitamisel on oluline mõtelda detailselt läbi oma sihtgrupp ja nende huvi projekti väljundite vastu. Kindlasti ei ole mõistlik eeldada, et kõik noorsootöötajad on kohe teie tegevustest huvitatud.  Sobivate teavituskanalite valimisel tasub mõtelda enda käitumisharjumuste peale. Juhul kui sina ei süvene võõralt e-maili aadressilt saadetud materjalide sisusse, ei tee seda ilmselt ka sinu sihtgrupp.
  10. Projekti kirjutamisel on saada noorteagentuurilt abi. Enne iga taotlustähtaega on võimalik oma projektitaotlus esitada eeltähtajaks. Eeltähtaeg pakub võimalust saada sisulist tagasisidet oma taotluse kohta ja seda enne lõplikut tähtaega täiendada. Lisaks pakub noorteagentuur ka taotlejatele pikaajalist mentorlust, erinevaid projektikirjutamise koolitusi ja alati on võimalik nõu küsida noortevaldkonna arendusprojektide koordinaatorilt ( heiki.viisimaa@archimedes.ee 62 68 960 )