Jäta navigatsioon vahele

Teksti suurus

Kontrastsus

×

Tüüpvead

Toome välja levinumad vead taotlustes ja lahendused neile – ikka selleks, et aidata tulevastel taotlejatel oma projekte paremaks lihvida ja suurema tõenäosusega ideele rahastust saada.

Sisu Moodul

Lahendus: Taotlusest (või taotlusele lisatud tegevuskavast) peaks selguma tervikpilt projekti perioodi jooksul elluviidavatest tegevustest: tegevuste kirjeldus, vastutajad/elluviijad, toimumisaeg jms, nii täpselt kui võimalik. Eriti hea on, kui taotleja oskab ise näidata, kuidas plaanitud tegevused aitavad projekti aluseks olevat probleemi lahendada ja soovitud eesmärke saavutada.

Näide: Taotluses on kirjas, et “teeme 8 teemaõhtut noortekeskuses”, aga selgusetuks jääb, mis teemaõhtute raames tehakse. Kindlasti tuleks kirja panna: milliseid teemasid käsitletakse, kes teemad valib, kes teemaõhtuid läbi viib, milline on noorte roll ja osalus ning millal need 8 teemaõhtut aasta jooksul toimuvad. Samuti tuleks lisada selgitus, miks just teemaõhtud on parim lahendus või tegevus projekti eesmärgi saavutamiseks.

Lahendus: Solidaarsusprojekti mõte ei ole pakkuda organisatsioonidele tegevustoetust, vaid rahastada uudseid lahendusi noorte poolt märgatud probleemidele. Seega projekti planeerides tuleks mõelda võimalikult loovalt ja leida innovaatilisi ideid tegevustest, mida samas piirkonnas või samade noorte poolt varem tehtud ei ole.

Näide: Taotluses on kirjas, et projekti tegevuste hulgas on MTÜ aastakoosolek ja iga-aastane noortelaager Kurgjal. Kas need tegevused pakuvad uudseid lahendusi kogukonna probleemidele? Ei paku. Noortelaager võib küll olla osa solidaarsusprojektist, aga sel juhul tuleks väga täpselt kirjeldada, mille poolest see laager teistest sarnastest tegevustest eristub (konkreetne teemafookus, laiem kogukonna kaasamine ja panustamine jms).

Lahendus: Solidaarsusprojektide rahastus on mõeldud noortele nende endi poolt valitud probleemide lahendamiseks ja mitte avalike teenuste eest tasumiseks, mille rahastamine kuulub KOVi pädevusse. Muidugi võib planeerida solidaarsusprojekti koos kohaliku omavalitsusega, et noorte ja KOVi koostööna avalikus ruumis midagi suurt ära teha, aga põhifookus peab siiski jääma noorte endi poolt elluviidavatele tegevustele ja selle käigus õpitavale.

Näide: Solidaarsusprojekti peamiseks eesmärgiks ja põhitegevuseks ei saa olla parkide valgustamine, tänavate asfalteerimine, linnaväljaku ehitamine, veekogude süvendamine, noortekeskusesse köögi ehitamine vms. Küll aga võib projekti raames ette võtta kogukonda ühendavaid ühistegevusi, näiteks heakorratööd talgute vormis, kus noored saavad ise käed külge panna ja endale jõukohaselt kas avalikke parke või mänguväljakuid koristada, vana laguneva koolimaja välisfassaadi oma joonistustega kaunistada jms.

Lahendus: Solidaarsusprojekti keskmes on noorte aktiivne tegutsemine ja selle kaudu õppimine. Plaanitud tegevused peavad olema suures osas noortele endile jõukohased ja ellu viidavad põhiteenuseid sisse ostmata.

Näide: Solidaarsusprojektiks ei sobi hästi projektid, mille keskmes on koolituste tellimine või vahendamine koolitusfirmadelt, nii et spetsialistid koolitavad ja noorte endi osalus piirdub vaid praktilise korralduse või koolitusel osalemisega. Noortelt noortele suunatud koolitused on aga teretulnud. Samuti ei sobi remondi- või ehitustööd, kui remondi tegemine ostetakse teenusena sisse ehitusfirmalt, noori kaasamata. Noorte endi poolt tehtavad pisiremondi või ehitustööd on aga teretulnud, kui need aitavad mõnda olulist kogukonna probleemi lahendada.

Lahendus: Solidaarsusprojekti keskmes on noorte aktiivne tegutsemine ja selle kaudu õppimine. Solidaarsusprojekt peab küll olema kasulik noortele ja kohalikule kogukonnale, aga see peab olema mõõdetav muul viisil kui rahas. Noorte õpikogemust on võimalik saavutada ka muul viisil kui asjade ostmise kaudu.

Näide: Kohalikule omavalitsusele, noortekeskusele või avalikes huvides tegutsevale organisatsioonile soovitakse osta jalgrattaid, uusi arvuteid ja fotoaparaate. Projekt kestab 1 aasta ja selle aja jooksul kasutatakse rattaid jalgrattamatka korraldamiseks, arvuteid plakatite disainimiseks ja fotoaparaate matka pildistamiseks. Antud idee puhul on selge, et projekti vältel tehtavad tegevused ja selle jaoks ostetav varustus ei ole omavahel kooskõlas. Jalgrattad, arvutid ja fotoaparaadid jäävad veel pikka aega pärast projekti lõppu taotleja kasutusse, kuigi projekti vältel kasutati neid ehk paar-kolm korda. Sel juhul tekib küsimus, kas projekti eesmärgiks oli viia noored jalgrattamatkale või osta ESK programmi toel uut varustust. Üldreegel solidaarsusprojektide puhul on see, et ostmise asemel tuleb kallimaid esemeid rentida.