Tüüpvead

2018. aasta oktoobris oli esimene Euroopa Solidaarsuskorpuse taotlustähtaeg, mille raames esitati SA Archimedese noorteagentuurile palju põnevaid solidaarsusprojektide ideid ja taotlusi, millest enamik sai ka rahalise toetuse. Siiski jäi taotluste hindajatele silma korduvaid probleeme, millest olulisima panime uute taotlejate jaoks allpool kirja ja illustreerisime näidetega. Ikka selleks, et võimalikult palju tulevasi taotlejaid saaks oma projekte paremaks lihvida ja suurema tõenäosusega ideele rahastuse.

 

1) Probleem: Projekti raames plaanitud tegevusi pole taotluses piisavalt kirjeldatud. Taotlusest ei selgu, milliseid tegevusi viiakse läbi eesmärkide saavutamiseks.

Lahendus: Taotlusest (või taotlusele lisatud tegevuskavast) peaks selguma tervikpilt projekti perioodi jooksul elluviidavatest tegevustest, sh tegevuste kirjeldus, vastutajad/elluviijad, toimumisaeg jms, nii täpselt kui võimalik. Eriti hea oleks, kui taotleja oskab ise seostada ja näidata, kuidas plaanitud tegevused aitavad projekti aluseks olevat probleemi lahendada ja soovitud eesmärke saavutada.

Näide: Taotluses on kirjas, et “teeme 8 teemaõhtut noortekeskuses”. Selgusetuks jääb, mis teemaõhtute raames tehakse ehk kirja tuleks kindlasti panna: milliseid teemasid käsitletakse, kes teemad valib, kes teemaõhtuid läbi viib ja milline on noorte roll ja osalus nendel õhtutel ning millal need 8 teemaõhtut aasta jooksul toimuvad. Samuti tuleks lisada selgitus, miks just teemaõhtud on parim lahendus või tegevus projekti eesmärgi saavutamiseks.

 

2) Probleem: Projekti eesmärgiks on organisatsiooni põhitegevuse jätkamine ja aastast aastasse toimuvate ürituste organiseerimine ESK programmi toel.

Lahendus: Solidaarsusprojekti mõte ei ole pakkuda organisatsioonidele tegevustoetust, vaid rahastada uudseid lahendusi noorte poolt märgatud probleemidele. Seega projekti planeerides tuleks mõelda võimalikult loovalt ja leida innovatiivseid ideid, mida samas piirkonnas või samade noorte poolt veel varem tehtud pole.

Näide: Taotluses on kirjas, et projekti tegevuste hulgas on MTÜ aastakoosolek ja iga-aastane noortelaager Kurgjal. Kas need tegevused pakuvad uudseid lahendusi kogukonna probleemidele? Ei paku. Noortelaager võib küll olla osa solidaarsusprojektist, aga sel juhul tuleks väga täpselt kirjeldada, mille poolest see laager teistest sarnastest tegevustest eristub (konkreetne teemafookus, laiem kogukonna kaasamine ja panustamine jms).

 

3) Probleem: Projekti eesmärgiks on avalike ja ühiskasutatavate ruumide ja objektide ehitamine, parandamine või heakorrastustööd, mille eest vastutab üldjuhul kohalik omavalitsus.

Lahendus: Solidaarsusprojektide rahastus on mõeldud noortele nende enda poolt valitud probleemide lahendamiseks ja mitte avalike teenuste eest tasumiseks, mille rahastamine kuulub KOVi pädevusse. Muidugi võib planeerida solidaarsusprojekti raames koostöös kohaliku omavalitsusega, et noorte ja KOVi koostöös midagi suurt avalikus ruumis ära teha, aga põhifookus peab siiski jääma noorte endi poolt elluviidavatele tegevustele ja selle käigus õpitavale.

Näide: Solidaarsusprojekti peamiseks eesmärgiks ja põhitegevuseks ei saa olla näiteks parkide valgustamine, tänavate asfalteerimine, linnaväljaku ehitamine, veekogude süvendamine, noortekeskusesse köögi ehitamine vms. Küll aga võib projekti raames võtta ette kogukonda ühendavaid ühistegevusi, näiteks heakorratööd talgute vormis, kus noored saavad ise käed külge panna ja endale jõukohaselt kas avalikke parke või mänguväljakuid koristada, vana laguneva koolimaja välisfassaadi oma joonistustega kaunistada jms.

 

4) Probleem: Projekti raames plaanitud tegevused põhinevad suures osas teenuste ostmisel ja noored on peamiselt tellija või vahendaja rollis, mitte ise aktiivselt tegevusi elluviimas.

Lahendus: Solidaarsusprojekti keskmes on noorte aktiivne tegutsemine ja selle kaudu õppimine. Plaanitud tegevused peavad olema suures osas noortele endile jõukohased ja elluviidavad ilma põhiteenuseid sisse ostmata.

Näide: Solidaarsusprojektiks ei sobi hästi projektid, mille keskmes on näiteks koolituste tellimine või vahendamine koolitusfirmadelt, nii et spetsialistid koolitavad ja noorte endi osalus piirdub vaid praktilise korralduse või koolitusel osalemisega. Noortelt noortele suunatud koolitused on aga teretulnud. Sama kehtib ka näiteks remondi- või ehitustööde puhul, kui teenusena ostetakse sisse remondi tegemine ehitusfirmalt, ilma noori kaasamata. Noorte endi poolt tehtavad pisiremondi või ehitustööd on aga teretulnud, kui need aitavad mõnda olulist kogukonna probleemi lahendada.

 

5) Probleem: Projekti eesmärgiks või üheks põhitegevuseks on asjade ostmine projekti tuumikgrupile või taotlevale organisatsioonile (rentimise asemel).

Lahendus: Solidaarsusprojekti keskmes on noorte aktiivne tegutsemine ja selle kaudu õppimine. Solidaarsusprojekt peab küll olema kasulik noortele ja kohalikule kogukonnale, aga see peab olema mõõdetav muul viisil kui rahas. Noorte õpikogemust on võimalik saavutada ka muul viisil kui asjade ostmise kaudu.

Näide: Kohalikule omavalitsusele, noortekeskusele või avalikes huvides tegutsevale organisatsioonile soovitakse osta jalgrattaid, uusi arvuteid ja fotoaparaate. Projekt kestab 1 aasta ja selle aja jooksul kasutatakse rattaid jalgrattamatka korraldamiseks, arvuteid palakatite disainimiseks ja fotoaparaate matka pildistamiseks. Antud idee puhul on selge, et projekti vältel tehtavad tegevused ja selle jaoks ostetav varustus ei ole omavahel kooskõlas. Jalgrattad, arvutid ja fotoaparaadid jäävad veel pikka aega pärast projekti lõppu taotleja kasutusse, kuigi projekti vältel kasutati neid ehk paar-kolm korda. Sel juhul on küsitav, kas projekti eesmärgiks oli viia noored jalgrattamatkale või osta ESK programmi toel uut varustust. Üldreegel solidaarsusprojektide puhul on see, et ostmise asemel tuleb kallimaid esemeid rentida.