Jäta navigatsioon vahele

Teksti suurus

Kontrastsus

×

Noorsootöö nädala mõttekoda: noorsootöö saab muuta Eesti sõbralikumaks

Eesti kujundamisel sallivamaks ja sõbralikumaks tuleb noortele pöörata varasemast suuremat tähelepanu, sest nende tänased hoiakud kujundavad meie homset avalikku arvamust. Noorsootööl on siin märkimisväärne roll.

WP_20151103_0293. novembril kogunes SA Archimedes Noorteagentuuri ja Eesti Noorsootöö Keskuse kutsel Tallinnas enam kui paarkümmend noortevaldkonna esindus- ja katusorganisatsioonide ning noorsootööd õpetavate kõrgkoolide esindajat mõttekotta “Noorsootöö roll sõbraliku Eesti kujundamisel”.

Mõttekoda oli osa tänavuse noorsootöö nädala “Kõik erinevad. Mõned võrdsed?“ programmist ja keskendus võimalustele, kuidas suurendada noorte ja kogukonna sallivust teemade suhtes, mis on esile toonud vihakõnet ning äärmuslikke hoiakuid.

Mitmed eestlaste mugavustsooni raputanud ühiskondlikud arengud on kutsunud esile polariseerivaid arvamusi, ent ka agressiooni, teadmatusele ja hirmule tuginevaid hoiakuid, loosunglikkust ja võimetust mõistlikult arutleda.

Mõttekoda koos liikumisega Sõbralik Eesti avas ja arutles teemade üle, milline võiks olla noorsootöö roll sallivama ja sõbralikuma ühiskonna kujundamisel ning pagulasnoorte kohanemisele kaasaaitamisel.

Kuivõrd mõttekoja laiem eesmärk on innustada arutelule laiemas mastaabis kui ainult noorsootööasjatundjate seas, teeme kokkuvõtte kõigi esinejate sõnavõttudest. Tutvu lisaks ka moderaator Ülly Enni ülevaatega mõttekoja ettekannetest ja aruteludest teemal, mida ja kuidas saaks noortevaldkond ära teha. Lisaks oleme kokku pannud loetelu materjalidest, mis pakuvad infot ja inspiratsiooni mitmekesise noorsootöö, inimõiguste käsitlemise ning erinevatest kogukondadest pärit noorte kaasamise ja toetamise kohta.

Olukorrast Eestis

***
sõbralik
Helen Sildna: eduka ühiskonna võti peitub loovuses

Sõbralik Eesti

Sõbralik Eesti usub sellesse, et hoolivus teeb Eesti paremaks, viha aga pimedaks. Numbrite kõrval on oluline rääkida tugeva ja selge häälega sellest, mis on ühiskonna hea toimimise vundament ehk põhiväärtused: hoolivus, ausus, võrdsed võimalused, legaalne kaitse ning inimväärne elu kõigile meie ühiskonna liikmetele, hoolimata rassist, religioonist või seksuaalsusest.

Eduka ühiskonna võti peitub loovuses, vabaduses ja tolerantsuses. Peame oskama igat inimest täisväärtuslikult kohelda ning teda väärtuslikult rakendada. Sellest kasvab enesekindlus, sellest tekib mõtteviis, et meie riigis elab liialt vähe inimesi, et alahinnata kellegi potentsiaali ja võimekust

***

Ülly Enn: mõttekoda aitab oluliste teemadega laiemalt edasi minna
SA Archimedes Noorteagentuur, mõttekoja moderaator

Olulised ühiskondlikud arengud toovad alati kaasa erinevaid arvamusi. Murettekitav on aga see, et näeme Eestis üha teravamalt levimas teadmatusele ja hirmule tuginevaid hoiakuid, agressioone ja võimetust pidada dialoogi.

Uskudes, et tänane ühiskondlik olukord eeldab ka noortevaldkonnalt uusi lähenemisi, selgemat seisukohavõttu ja panust, on mõttekoja olulisim väärtus minu hinnangul selles, et me saame hulga oluliste partneritega neile teemadele otsa vaadata, selgitada oma isiklikke arusaamu ning küsida, kas ja kuidas saaksime nende teemadega edasi tegeleda juba laiemalt noortevaldkonnas, kolleege ja noori kaasates.

Tahaksin kutsuda kõiki üles andma märku oma huvist neil teemadel liituda ja üht-teist ette võtta, st ka neil, kes sel korral mõttekojas ei osalenud.

***

Kristi Ockba (MTÜ Mondo) ja Kristina Papsejeva (Eesti Seksuaaltervise Liit): noorsootöötaja peab olema julge ühendaja

Tänase terava vastandumise taga on eeskätt väärtuskriis. Igaüks võiks oma väärtusi vaagida, neid teadvustada. Aga ka olla valmis juba juurdunud hoiakuid muutma ning vajadusel tunnistama, kui ühe või teise teema osas seisukohta võtta ei oska, ei julge – seegi on inimlik ning hea eeldus sisemiseks kasvuks ja arenguks.

Noorsootöötaja roll võiks olla rõhuda ühiskonnas positiivsele ja ühendavale, kuid samas sirgeselgselt reageerida vihakõnele ja agressioonile, et tõsta sellealast julgust ja teadlikkust ka ühiskonnas laiemalt.

Olukorras, kus erinevate hoiakute pinnalt tekib noorte seas konflikt, on noorsootöötaja ülesanne selgitada, viidata tõesele infole, panna noored koos tegutsema, luua võimalusi kogemusõppeks jms. Ja igal juhul anda noortele n-ö ruumi, minna süvitsi, kuna sedalaadi konfliktide lahendamine on pikaajaline protsess.

Noortele tuleb luua võimalused viia end kurssi erinevate vaatenurkadega ja suunata neid kriitiliselt mõtlema. Kõik see seab noorsootöötajale väga kõrged nõudmised, sest ka tema peab olema pidevalt informeeritud ja terav.

***
Häid näiteid meilt ja mujalt

***
Jassin Rezai: tööalane integratsioon on väga tähtis
Soome, Mikkeli

Tulin Soome enam kui 15 aastat tagasi Afganistanist ja nõustan nüüd ise sisserändajaid keeleõppe ja töö alal, kuid tegelen ka noorte sisserändajate kaasamisega noorsootööprojektidesse.

Oma kogemusele tuginedes võin öelda, et noorsootöös on lugematul hulgal lähenemisi, mis saavad noorele kohanemisel pakkuda väärt tuge. Noorsootöö aitab taastada tema eneseusu ja positiivse maailmapildi, tekitada uusi kontakte ja luua sõprussuhteid kohalike noortega.

Soome kogemuse põhjal võib edukateks lähenemisteks pidada rahvusvahelist programmi Award ja pikapäevarühmi, kus pakutakse õpituge. Samuti sporti. Tähtis on pagulasnoortele anda mõistlik võimalus end rakendada.

Näiteks mullu alustati projekti, kus 30 pagulasnoorele anti võimalus osaleda töötubades. Sügiseks oli neist 10 leidnud püsiva töökoha. Paljud inimesed mõtestavad elu läbi töö, mistõttu on sellealane integratsioon keelelise, kultuurilise ja sotsiaalse kõrval väga tähtis. Pagulasnoored võivad pidada mis ametit tahes, oluline on anda neile mõtestatud võimalused.

***
Umberto Dorus Geerts: noorsootöö vajab uut lähenemist
Vabakutseline koolitaja, tutvustas projekti INBOX (Holland)

Hoolimata pikaajalisest multikultuursuse traditsioonist on ka Hollandis polariseerumine kujunenud probleemiks. Teelahkmel seisab ka noorsootöö, sest pikki aastakümneid tugines noorsootöö oma lähenemistes multikultuurse ühiskonna ja kultuuridevahelise õppimise kontseptsioonidele. Tänaseks on selge, et need ei tööta või vähemalt ei ole viinud soovitud tulemusteni. Nüüd on tähelepanu üha enam koondumas teemakohastesse haridusprogrammidesse.

Organisatsiooni Critical Mass projekt INBOX märksõnad on noored, identiteet, koos elamine. Projekti käigus on loodud metoodikat neil teemadel noortega töötamiseks, sh interaktiivsed näitused, mängud, simulatsioonid, infomaterjalid, mis aitavad noortel läbi väga praktiliste ja atraktiivsete lähenemiste tegeleda eksistentsiaalsete küsimustega. Eesmärgiks on pakkuda noortele võimalust kogeda midagi nende meetodite käigus ja siis peegeldada, arutada ning seeläbi oma teadlikkust tõsta.

Projekti INBOX meetoditega tutvumiseks kutsub Geerts tutvumisreisile tuleva aasta kevadel. Huvi korral kirjuta aadressil udgeerts@gmail.com.

***
Gea Grigorjev: noored on väga olulised partnerid
MTÜ Pagula

MTÜ Pagula eesmärk on aidata saabuvatel sõjapõgenikel Haapsalus ja Läänemaal sedavõrd hästi integreeruda, et nad oleksid võimelised ka kogukonda panustama.

Minu ülesanne on tugiisikute ja vabatahtlike võrgustiku loomine. Hetkel on fookuses uurida kohaliku kogukonna valmisolekut pagulaste saabumiseks ja toetada seda valmisolekut, korraldades erinevaid sündmusi, tõsta teadlikkust ja suunata positiivseid hoiakuid läbi erinevate tugimaterjalide jm.

Ehkki MTÜ Pagula ei ole küll noorsootöö-organisatsioon, vaid kogukonna kaasamisele suunatud algatus, on noored väga oluline partner ja võimalus, kelle kaudu viia positiivseid hoiakuid ja kogemusi kogukonda laiemalt.

Allikas: Eesti Noorsootöö Keskus